Kreeka jõudis kärpekava osas kokkuleppele

Pärast pikki vaidlusi saavutas Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos täna Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondiga kokkuleppe, milles Kreeka lubab makse veelgi tõsta ja kulutusi alandada, et täita 3,8 miljardi euro suurune puudujääk senises kärpekavas.

Euroopa Liidu liidrid nõudsid Kreekalt karmi kulutuste kärpimist, maksude tõstmist ja riigivarade müümist, et vältida maksejõuetust juuli keskpaigas. Kreeka peaminister George Papandreou kinnitas, et pühendab end ebapopulaarse kärpekava läbisurumisele järgmisel nädalal parlamendis.

Evangelos Venizelos, kes asus ametisse eelmisel nädalal, kavandas varem kokkulepitud kärpekavas muudatusi, et teha seda veidi leebemaks ja rahustada maha Kreeka avalikkus. Kuna muudatused oleksid tähendanud, et Kreeka ei suuda oma kärpelubadusi täita, siis võeti vastu otsus katta puudujääk tulumaksuvaba miinimumi alandamisega 8 000 eurole ja kütteõli maksu tõstmisega.

„Meie peamine eesmärk on taastada usaldusväärsus,“ ütles Venizelos.

Kui parlament kärped heaks kiidab, saab Kreeka juuli keskpaigaks Euroopa Liidult ja IMF-ilt 12 miljardi euro suuruse laenu, mis peaks pankroti ära hoidma. 

„Kõik tingimused peavad olema täidetud,“ ütles Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. „Kui Kreeka teeb, mida ta peab tegema, siis teeme ka meie, mida meie tegema peame. See pole ähvardus. See on kinnitus, et me jätkame pingutamist.“

Eelnevale vaatamata usuvad paljud majandusteadlased, et isegi kui Kreeka valitsus suudab kärped parlamendis läbi suruda, ei hoia see maksejõuetust ära, vaid lükkab selle lihtsalt edasi.

Kreeka sai 2010. aasta mais 110 miljardi euro suuruse laenu ja vajab nüüd järgmist samasuurt summat, et täita oma rahalisi kohustusi kuni 2014. aasta lõpuni, mil valitsus loodab kapitaliturgudele tagasi pöörduda. 

Autor: Maarja-Liis Mitri