Vildakas riigilõivude kujundamine muutustes

Ringkonnakohtusse pöördumisel on riigilõiv sama suur kui esimeses astmes. Samas esimeses astmes, kus asja menetletakse algusest, kogutakse ja hinnatakse detailselt kõiki tõendeid ja seisukohti, toimub kordades rohkem istungeid jms, on reaalsed menetlemiskulud oluliselt suuremad kui ringkonnakohtus.

Seadus lubab teatud avalike teenuste puhul riigilõivu vähendada. Riigi poolt riigilõivudelt kasumi teenimine, olgugi selle kasumi jaotamise eesmärk kui õilis iganes, ei tundu olevat legitiimne.

On räägitud, et kõrgemad riigilõivud aitavad ära hoida kohtute koormamist tarbetute kohtuasjadega. Aga nende vältimiseks on teised vahendid. Näiteks on kohtul õigus jätta perspektiivitu hagiavaldus menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Kui riigilõivud kataksid konkreetsed kulud, ei ole head põhjendust, miks peaks pikas perspektiivis teenuste osutamisel järjekorrad ja ülekoormus jääma.

Mis juhtuks, kui riigilõivud lähtuksid kulupõhisusest? Inimesed tunneksid, et nad ka reaalselt saavad oma raha eest riigilt vastavaid teenuseid, tekiks enam moraalset õigust nõuda paremat teenust. Praegu maksame anonüümselt kurja ja kauge seadusega määratud koormist ning loodame, et riik osutab üldiselt teenust hästi.