• OMX Baltic−0,21%296,58
  • OMX Riga1,45%916,69
  • OMX Tallinn−0,96%2 016,79
  • OMX Vilnius−0,02%1 217,69
  • S&P 500−0,07%6 445,53
  • DOW 30−0,12%44 893,37
  • Nasdaq −0,04%21 614,26
  • FTSE 1000,21%9 157,74
  • Nikkei 2250,77%43 714,31
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,9
  • OMX Baltic−0,21%296,58
  • OMX Riga1,45%916,69
  • OMX Tallinn−0,96%2 016,79
  • OMX Vilnius−0,02%1 217,69
  • S&P 500−0,07%6 445,53
  • DOW 30−0,12%44 893,37
  • Nasdaq −0,04%21 614,26
  • FTSE 1000,21%9 157,74
  • Nikkei 2250,77%43 714,31
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,9
  • 04.07.11, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vildakas riigilõivude kujundamine muutustes

Poliitikud plaanivad riigilõivude alandamist. Kas nüüd omal initsiatiivil või õiguskantsleri ja riigikohtu poolt noomituna, polegi oluline. Paraku ei ole kuulnud, et keegi räägiks, kust tekivad seadusesse riigilõivude suurused.
Seaduse kohaselt on riigilõiv sisuliselt summa, mis tasutakse vastava teenuse eest. Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Ehk igaüks maksab riigilõivu täpselt nii palju, kui palju kulub tema hagi või muu avalduse menetlemiseks. Riigilõivu eristabki maksust asjaolu, et riigilõivuga katab isik konkreetse asja kulud, ilma mingi solidaarsuseta.
Praegused riigilõivud ei ole seotud konkreetsete kuludega. Väiksema nõude puhul on riigilõiv väiksem ning suurema puhul suurem. Tegelikkuses ei ole vahet, kas kohus menetleb 63 911,64eurose laenu või 639 116,48eurose laenu nõuet. Menetlus ei ole nelikorda pikem ja keerulisem, kuigi riigilõiv on neli korda kõrgem.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ringkonnakohtusse pöördumisel on riigilõiv sama suur kui esimeses astmes. Samas esimeses astmes, kus asja menetletakse algusest, kogutakse ja hinnatakse detailselt kõiki tõendeid ja seisukohti, toimub kordades rohkem istungeid jms, on reaalsed menetlemiskulud oluliselt suuremad kui ringkonnakohtus.
Seadus lubab teatud avalike teenuste puhul riigilõivu vähendada. Riigi poolt riigilõivudelt kasumi teenimine, olgugi selle kasumi jaotamise eesmärk kui õilis iganes, ei tundu olevat legitiimne.
On räägitud, et kõrgemad riigilõivud aitavad ära hoida kohtute koormamist tarbetute kohtuasjadega. Aga nende vältimiseks on teised vahendid. Näiteks on kohtul õigus jätta perspektiivitu hagiavaldus menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Kui riigilõivud kataksid konkreetsed kulud, ei ole head põhjendust, miks peaks pikas perspektiivis teenuste osutamisel järjekorrad ja ülekoormus jääma.
Mis juhtuks, kui riigilõivud lähtuksid kulupõhisusest? Inimesed tunneksid, et nad ka reaalselt saavad oma raha eest riigilt vastavaid teenuseid, tekiks enam moraalset õigust nõuda paremat teenust. Praegu maksame anonüümselt kurja ja kauge seadusega määratud koormist ning loodame, et riik osutab üldiselt teenust hästi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 29 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele