Islandi ekspeaminister krahhi eest kohtus

Endise peaministri peasüü on tegevusetus – peaministrina ei võtnud ta süüdistuse kohaselt midagi ette 2008. aastal riigi panganduse ja majanduse kummutanud finantskriisi ärahoidmiseks, ehkki ohumärgid olid õhus.

Täna kohtus ütles Haarde, et ta ei tunnista ennast süüdi ning Haarde advokaadid esitasid taotluse süüdistuse tühistamiseks.

Haarde advokaadid pareerivad, et süüdistusele pole eelnenud piisavat juurdlust ning süüdistus ise on liiga ebamäärane, et juriidilistele standarditele vastata, kirjutas nädalavahetusel New York Times. Haarde enese sõnul olid krahhile eelnenud sündmused aga liiga komplitseeritud, et neid saaks taandada ühe poliitiku vastutusele võtmisele. Pigem kasutavad poliitilised vastased võimalust kriisi ajal Islandil võimul olnud Iseseisvuspartei materdamiseks.

Läinud sügisel leidis spetsiaalne parlamendikomisjon, et süüdistus tuleks esitada vähemalt neljale inimesele – peaministrile ning veel kolmele ministrile. Pärast arvukaid poliitilisi manöövreid ja vaidlusi jäi aga süüpinki Haarde üksi. See on andnud protsessile poliitilise nõiajahi kõrvalmaigu.

„Ta oli Islandi krahhi üks arhitekt, selles pole kahtlust,“ kommenteeris NYT-le üks kohalik elanik. „Partei, kuhu ta kuulus, ruineeris Islandi. Süüpingis tahaksin ma aga näha rohkem isimesi, mitte teda üksi.“

Kui mõnel poliitikul oleks veel suurem süü kui Haardel, siis Islandil levinud arvamuse kohaselt on selline mees David Oddsson, Haarde sõber ja mentor ning Islandi peaminister aastatel 1991-2004. Just sel ajal erastas Island panganduse ja liberaliseeris pangandusseadused, sillutades teed lühikesele näiva jõukuse episoodile, mis leppes kogu riigi majanduse krahhiga. Poliitikast lahkumise järel sai temast Islandi keskpanga juht, kus ta ülesanne oli teostada järelevalvet süsteemi üle, mida ta ise oli luua aidanud. Sellest ametist sunniti ta 2009. lahtkuma. Nüüd on Oddson Islandi suurima päevalehe Morgunbladid toimetaja.

„Tema on kuningas ja meie n.ö poome siin printsi,“ ütles NYT-le Islandi Bifrosti ülikooli Euroopa uuringute keskuse direktor Eirikur Bergmann. „Sel põhjusel on inimestel toimuvast paha tunne, kuna mitmes mõttes on kohtu ees vale mees.“

Islandi ülikooli politoloogia professor Gunnar Helgi Kristinsson leiab, et head lahendust ei olegi. „Kui ta õigeks mõistetakse, siis leiavad inimesed, et see on tüüpiline süsteemile, kus keegi ei vastuta. Kui ta süüdi mõistetakse, siis jääb mulje, nagu oleks tema üksi süüdi. Ja kõik teavad, et see ei ole õiglane.“

Süüdimõistmise korral võib Heerdet oodata maksimaalselt kuni kaks aastat vanglakaristust, kirjutas NYT.