Uus Euroopa Keskpanga juht alustas julgelt

Samas polnud Draghil öelda midagi uut neile, kes uuesti Kreeka ümber lahvatanud kriisis oodanuks keskpangalt senisest jõulisemat ja aktiivsemat sekkumist - eile rääkisid euroala liidrid juba avalikult võimalusest, et Kreeka rahaliidust lahkub.

"Miks te arvate, et just keskpangast viimase instantsi laenuandja tegemine on see, mida euroala koos hoidmiseks vaja on?" pareeris Draghi nõukogu istungile järgnenud pressikonverentsil, kus ta avas tagamaid otsusele kärpida euroala enimjälgitud baasintressi 25 baaspunkti võrra, 1,25%-le.

"Keskpanga ülesanne on tagada hinnastabiilsus," kordas Draghi oma eelkäija Jean-Claude Trichet' sõnu.

Selget signaali ei tulnud. Mis saab edasi - kas lähiajal on oodata uut intressimäärade kärbet - sellist selget vihjet Draghi eile ei andnud. Üheltpoolt arenevad sündmused euroala poliitikas ja majanduses väga kiiresti, teisalt tuleb uuel pangajuhil oma n-ö signaalsõnad alles sisse töötada.

Draghi ei tahtnud eile kommenteerida Kreeka ümber pingestunud olukorda, korrates vaid, et Euroopa Liidu aluslepingud ei näe ette võimalust, et mõni riik euroalalt lahkub. Draghi avaldas toetust läinud nädalal euroala tippkohtumisel sündinud kriisilahendusele, mis sisaldas olulise osana uut abipaketti Kreekale. "Õige majanduspoliitika elluviimine lahendab palju probleeme," ütles Draghi.

Eile õhtul tuli teade, et Kreeka peaminister George Papandreou, keda ootab täna Kreeka parlamendis usaldushääletus, on valmis vastuolulisest referendumi korraldamise kavast loobuma. Kannapööre otsustati Kreeka valitsuse eilsel kriisikoosolekul, kirjutas Financial Times.

Kolmapäeval olid euroala liidrid eesotsas Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozyga Kreekale selgeks teinud, et referendum saab toimuda ainult Kreeka soovi üle euroala liikmena jätkata. Samuti keeldusid IMF ja EL Kreekale järgmist laenuosa välja maksmast, enne kui riigi seisukohad on selginenud.

Papandreou esmaspäeval teada antud ootamatu otsus põhjustas teravat vastuolu ka peaministri enda parteis, kust veel paari liikme lahkumine jättis võimupartei eile parlamendis vähemusse. Samas teatas opositsioon, et toetab Kreeka uue päästepaketi elluviimist.

See otsus näitab selgelt, et Euroopa Keskpanga uus juht seab oluliseks eesmärgiks majanduskasvu, mida on ka välja öeldud. Ehk teisisõnu, eelmine juht väärtustas selgelt eesmärgina stabiilset inflatsiooni ning seetõttu reageeris inflatsiooni kiirenemisele intressimäärade tõstmisega ja seda isegi juhul, kui see tähendanuks majandusaktiivsuse langust. Samas tavakodanikule ei pruugi baasintressimäära langus tähendada intressimäärade langust. Euribor kujuneb siiski pankadevahelise usalduse ja baasintressimäära koosmõjul.

Usaldamatus on aga praegu väga kõrge ning seega suure tõenäosusega Euribor lähiajal oluliselt ei lange.

Arvestades Euroopa Keskpanga senist poliitikat, võib seda käiku pidada üllatuslikuks. Samas oleme seisukohal, et viimatine intressimäära tõstmine oli pisut ennatlik - inflatsiooni põhjustavad tegurid ei olnud niivõrd püsivad kui ajutised ning seega tundus selline inflatsiooniohjamine liig ennatlik.

Kui nüüd veidi ironiseerida, siis selline otsus tähendab seda, et ka Euroopa Keskpangas ollakse ilmselt lõpuks aru saadud, et praegune kriis on ikka väga tõsine. Seni on keskpank oma tegevusega turge ikka mõned korrad vägagi negatiivselt üllatada suutnud.

Parim näide sellest pärineb 2008. aasta juulist, kus kogu finantssüsteemist tuli juba väga paha lõhnaga suitsu ning keskpank pidas vajalikuks vaatamata sellele intressimäärasid kergitada. Sama võib öelda selle aasta aprilli ja juuli kohta, kus turgudel hoiti kahe käega peast kinni, et regiooni tõsiseima kriisi kontekstis keeratakse sisuliselt hapnikukraane koomale.

Olin üllatunud, et juba eilsel koosolekul otsus ära tehti.