Energiatõhus majanduskasv

Eestis on laialt levinud arusaam energiatõhususest kui säästmisest eluaseme renoveerimisest saavutatud küttekulude kokkuhoiu kaudu. See arusaam pole vale, kuid on lihtsustatud ja kitsas - on ka mitmeid muid võimalusi. Energiatõhusus on mõtteviis, mis soovib säästa energiat, saavutades samu tulemusi väiksema energiakuluga. Energiat on võimalik säästa koduse temperatuuri juhtimise abil vastavalt välistele ilmastikuoludele ja kodus viibimise ajale. Energiat on võimalik säästa elukoha valikul, analüüsides asukohast tulenevat transpordivajadust. Energiat on võimalik säästa ka kohaliku omavalitsuse tasandil - kogukonna elukommetele vastava taristu arendamise kaudu.

Kulude kokkuhoid. Tuntuimat energiasäästu viisi, olemasoleva eluaseme renoveerimist, lükatakse tihti edasi, sest pole selgust, kas saavutatud kasu korvab tehtava investeeringu. Seejuures ei arvestada aga investeeringu soodsate kõrvalmõjudega nii investeerijale endale kui ka ühiskonnale laiemalt.

Elamut renoveerides pikendatakse selle eluiga, värskendatakse välisilmet ning saavutatakse sageli boonusena parem sisekliima. Kasvab eluaseme väärtus ning paraneb elanike tervis. Lisaks saadakse parem ülevaade oma kuludest ning kindlustatakse end küttekulude kallinemise vastu. Kütteperioodi-aegsed kõrged kulud vahetatakse läbi aasta stabiilsete ning prognoositavate laenumaksete vastu.

Majanduskasv. Kes on investeerinud kord elamu energiakulude vähendamisse, saab ühtlasi suurema tarbimisvabaduse, sest tema kulutused on mõjutatud vähem energiahinna kõikumisest. Stabiilsem tarbija toetab stabiilset sisenõudlust. Majanduskasvu seisukohalt on olulised just energiatõhusa mõtteviisi soodsad kõrvalmõjud. Energiale - soojusele, transpordile ja valgustusele - tehtavad kulutused väljuvad kohalikust majandusest kas rahana, makstes kinni imporditavat energiat või põledes, küttes elektrijaamade kateldes kohalikku taastamatut maavara.

Kui vähendame kulutusi energiale, suuname vabanevad vahendid tagasi kohalikku majandusse - kas energiasäästu tehtud investeeringute või kokkuhoiust toetatud tarbimise kaudu. Anname tööd kohalikele ehitajatele, ehitusmaterjalide tootjatele, projekteerijatele ning kohalikku majandusse jäetud vahendite kaudu ka muude elukutsete esindajatele. Nii tekib kohalikul turul ka energiatõhusa ehitamise ja projekteerimise kogemus, mis toetab nende sektorite konkurentsivõimet välisturgudel, sealhulgas eksportida edukamalt oskusteavet ja innovaatilisi tooteid. Kui rahvusvaheline võitlus keskkonnasaaste vähendamiseks jätkub, võivad riigieelarve saada täiendavalt tuge vabanenud saastekvootide müügist.

Peame leidma võimalusi, et saavutada majanduskasv, mis põhineb meie kõrgel konkurentsivõimel ja tugeval ning stabiilsel sisetarbimisel.