Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Kuld kaitseb tõrgete vastu"

    SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli hinnangul on kuld olnud ajalooliselt hea kaitse tõrgete vastu finantssüsteemis ning selle 10%lise languse peale ei peaks riskiteadlik investori veel silmagi pilgutama.

    Küsisime möödunud nädalal Peeter Koppelilt, mida tema arvab kulla langemisest ja sellesse investeerimisest.
    Järgneb väike intervjuu Peeter Koppeliga.
    Kulla hind on kivina kukkunud ja investorid on kergelt ehmunud.
    Kulla hind on euros aasta algusega võrreldes plussis 15%. Aasta tipust septembris on kollane bling-bling metall langenud 10%. Kui ma seda esimest numbrit vaatan, tekib mul kahtlus, et selle aasta lõikes on antud vara olnud investeerimisobjektina siiski päris hea mõte. Vaadates langusprotsenti pean ma aga nentima, et investorid, kes olemuselt siiski suhteliselt riskantse vara 10%-lise languse pealt ehmuvad, peaksid võib-olla üritama oma närvikava ja maailmapilti reaalsusele vastavamaks kohandada.  
    Saan aru, et tehnilisel analüüsil sai kuld möödunud nädala kolmapäeval müügisignaali.
    Tehniline analüüs on üldse põnev asi – esoteeriliste sugemetega rakenduslik sotsiaalpsühholoogia. Enamasti kipub nii olema, et need, kes sellest kirglikult räägivad, sellega turul raha ei teeni. Raha teenitakse sellest rääkimise ja raamatute kirjutamisega. Lisaks on üleüldse tehnilisest analüüsist rääkimine viimase kuuekümne aasta arenenud maailma kõige keerulisemas majanduskeskkonnas, kus iga hetk võib mõni koleda lipsuga poliitik kaardipaki segi paisata, minu jaoks ikka kõrgemat sorti intellektuaalne pilotaaž. Kaoses mustrite leidmine tundub küll sellise küsimuste otsimisena „tehnilist analüütikut“ vaevavatele vastustele. Ma julgen esitada ketserliku väite, et kui mõni selline tegelane praeguses keskkonnas tehnilist analüüsi kasutades midagi teenib, on see puhas juhus. 
    Mida teie arvate, kas hetkel on hea aeg kulda osta või mitte? Miks?
    Oleneb, milleks seda ostetakse. Ajalooliselt on kuld olnud hea kaitse tõrgete vastu finantssüsteemis. Tõrkeks võib pidada siinkohal teatud protsesside raskendatust seoses usalduse vähenemise või kadumisega. Ka inflatsioonilises keskkonnas on kuld aidanud ostujõudu hoida, jäädes samas selle omaduse poolest näiteks tööstuslikele metallidele alla. Tunnistan, et alates 2008 sügisest on minu valitsevates kliendiportfellides olnud väärismetallidel oma tagasihoidlik, kuid kindel koht ning kavatsen seda seni edukat strateegiat jätkata. Peamine tees selle taga on olnud just väärismetallide ajalooline väärtus n-ö kindlustuskomponendina.
    Aga kui kulla hinna kukkumine jätkub? Kas tasub igaks juhuks kohe maha müüa?
    Investor, kes 10%lise languse peale hakkab selliseid küsimusi esitama, tõestab kahte asja. Esiteks seda, et tema närvikava ei ole valitud tegevuseks sobilik ning teiseks seda, et positsiooni soetades on tal puudunud arusaam ja strateegia, kuidas selle positsiooniga eri stsenaariumite korral käituda. Selliste asjaolude puhul puuduvad olulised eeldused raha teenimiseks turgudel, ükskõik, millise varaga parajasti tegeletakse.
    Kas lühiajaliselt oleks parem investeerida USA dollarisse? Miks?
    Juba see väljend ”investeerida USA dollarisse” teeb mulle veidi muret. Muret lisab veel väljend „lühiajaliselt.“ Kes peaks olema täpselt see inimene, kes sellise liigutuse teeb? Ma ütlen ausalt ja julgelt, et absoluutsele enamusele populatsioonist ei ole lühiajalised valuutaspekulatsioonid mitte mingis kontekstis jõukohased. Punkt.
    Mis puudutab dollari nägemust, siis praegune liikumise loogika on minu jaoks ebameeldivalt lihtne. Hetkel on euroala majanduspoliitika ohjajad valinud religioossete dogmade (hinnastabiilsus või surm!) ning kriitiliste otsuste edasilükkamise tee. Selline lähenemine vähendab usaldust finantssüsteemis.
    Usalduse vähenedes ollakse ettevaatlikumad ja rohkem küüned omapoole. Sellel on juba likviidsuse kokkutõmbumise või suisa kriisi lõhn. Globaalne likviidsus, kui nii võib öelda, on aga reservvaluutas, milleks on dollar. Süsteemist on dollarit n-ö puudu ja seetõttu nõudlus selle järgi valuutaturul kasvabki. Mida hullemaks likviidsuskriis läheb, seda kõrgem on dollari kurss euro suhtes. Loomulikult tuleb siin arvestada, et ka see loogika ja liikumine pole igavene. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
HSBC teenib oma Kanada äri müügist üle viie miljardi dollari erakorralist tulu
HSBC pank teatas täna, et müüb oma Kanada äritegevuse Royal Bank of Canadale 13,5 miljardi dollari ehk 10 miljardi dollari eest, mis annab võimaluse oluliseks ühekordseks dividendiväljamakseks, vahendab Reuters.
HSBC pank teatas täna, et müüb oma Kanada äritegevuse Royal Bank of Canadale 13,5 miljardi dollari ehk 10 miljardi dollari eest, mis annab võimaluse oluliseks ühekordseks dividendiväljamakseks, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.