Kullatuur toidab hambatööstust

Mida teevad inimesed saadud rahaga? Kes maksab üüri, kes võlgu, kes paneb hoiule, kes ostab lastele kommi.

Jaanuarihommikul seab KuldRahaks Baltic OÜ liikuv kontor end sisse Tallinna külje all Jüri aleviku kultuurikeskuse saalis. Pannakse valmis töölauad, kullaproovi tegemiseks vajalikud kemikaalid, seadistatakse ja kontrollitakse kaalud, arvutid ja üsna varsti on ukse taga ka esimene klient. Proua on otsustanud müüa peotäie ehteid.

“Kahju öelda, aga see ehe on vasest,” ütleb kullassepp medaljoni uurides. “Kahjuks on ka sees olev kivi klaas. Kuid see on ilus mälestusese, saate näiteks lapse foto sisse panna,” lisab ta.

Materjal hambatööstusele. Ettevõtte Baltimaade tegevjuht Sergei Järv ütleb, et kuldasja hindamine on tasuta. “Sageli inimene ei tahagi seda müüa, vaid tahab teada, millega on tegu ja mis vääriskivi sel on. Meie vaatame kuldasja kui materjali. Kogu materjal läheb ümbertöötlemisele ja enamikus hambatööstusesse implantaatide valmistamiseks,” selgitab ta.

Proua on tehinguga rahul. “Need asjad seisid kasutuna, sest osa ehteid oli katki. Mina olen igatahes rahul,” lausub ta.

Pärastlõunal tekib kullakontori ukse taha suisa järjekord. Enamik kliente on naised, mõned tulnud koos abikaasaga. Üks naine ulatab üsna kobeda hambakrooni ja vabandab, et seda puhtaks ei saanud. Kullassepp ragistab selle kallal erinevate riistadega, kuni käib raksatus ja tükk lendab saali nurka. “Ärge kartke, see polnud kuld, vaid hammas. Seda, et hambakroonid koos hammastega meile tulevad, juhtub väga tihti,” ütleb ta.

Naine teenib ligi 90 eurot, täidab vajalikud paberid ja lahkub rõõmsas tujus.

Koostöö politseiga. Järv märgib, et paberimajandus on neil täpne. Ta näitab iga tehingu puhul täidetavaid  dokumente, kus on kirjas inimese isikukood, andmed, ostetud kulla proov, kaal ja väljamakstud summad: 45, 125, 80, 385, 73 eurot.

“Kuldehete müük on sügavalt isiklik otsus. Inimesel peab endal see soov olema, meie ei suru peale,” räägib Järv. Ta ütleb, et asjaajamine peab olema korrektne, sest nad teevad tihedat koostööd politseiga. On juhtumeid, kus politsei palub andmeid mõne kindla päeva tehingute kohta. Samuti pöördus nende poole naine, kellelt varastati sõrmus. Ta saatis sõrmuse täpse kirjelduse, kuid siiani pole seda nähtud ega müügiks pakutud.

Sageli selgub lähemal uurimisel, et kõik hiilgav pole siiski kuld. “Inimesed on ostnud palju kette näiteks Egiptusest, kus kõrge kulla­proov on peal ainult keti lukul, kuid kett ise on hoopis madalama kullasisaldusega või sootuks muu metall,” räägib ta.

Kõik pole kuld, mis kullana paistab. Tuleb naine peotäie ehetega ja palub esmalt hinnata, mis üks või teine asi võiks väärt olla. Ta arvutab eurod kroonideks ja otsustab ühe kuldketi siiski alles jätta, kokku saab ta ehete eest ligi 150 eurot. Teine naine tahab kaupa teha sõrmustega, kuid kahjuks pole kõik kuld.

“Sellel sõrmusel on isegi ruunimärgid peal, väga huvitav. Aga selle hõbesõrmuse eest saaksite kõige rohkem 10 senti, sest hõbe ei maksa suurt midagi. See on ilus sõrmus, hoidke see alles!” soovitab kullassepp.

Noorem naine ulatab hunniku ehteid ja nende hindamiseks kulub päris tükk aega.

“Mul on ehteid, mida ma ammu ei kanna. Samamoodi nagu mood ja riided, vahetuvad ka ehted. Ma ei kandnud neid enam ja miks ma pean hoidma neid kasutuna kapis,” ütleb ta. Kokku teenib naine 700 eurot ja on selle üle ise ka üllatunud.

Kas saadud raha läheb uue kulla ostmiseks?

“Ei, kindlasti mitte,” naerab naine. Ta ütleb, et esialgu paneb selle hoiule ja kasutab vastavalt vajadusele. “Ajad on muutunud ja nüüd on hoopis teised vajadused,” ütleb ta. “Mul polnudki vahet, mis see kulla hind täpselt on, tulin koju ja leidsin postkastist reklaami. Mina olen igatahes rahul.”

Kahe väikese lapsega pere toob müügiks suure kiviga sõrmuse ja veel mõned ehted, millest üks on koguni eestiaegne. “Selle sõrmuse peal on Uurali mäekivi. Kui kaupa teeme, siis tuleb meil kivi ära võtta,” nendib kullassepp ja ütleb peaaegu täpselt ka kivi kaalu.

Kellele investeering, kellele kunst. 40 aastat kullassepana töötanud mees ei taha ilma ülemuste loata oma nime avaldada. Varem tegi ta kunstnike kavandite järgi ise sõrmuseid ja on ette tulnud, et tema enda kätetöö on tulnud ringiga tagasi lammutusse. Ta ütleb, et tegelikult võiks luubi alla võtta selle kulla, mis 1945. aastal Saksamaalt naasnud punaarmeelastega Eestisse jõudis. “Praegu on neil meestel rind ordeneid täis,” lausub ta.

Küsimusele, mida kuld tema jaoks tähendab, vastab mees: “Minu jaoks on kuld esmalt investeering, seejärel ehtena kunst ja kolmandaks materjal. Kuld on põhjustanud maailmas palju sõdu, kannatusi ja verd. Olukord kullakaevandustes Aafrikas, kus kasutatakse lapstööjõudu, on kohutav, kuid olles Berliinis kullapoes, on kogu seal olev ilu muljetavaldav ja keegi ei mõtle sellele,” räägib mees.

Haruldusi inimesed kulla kokkuostjatele siiski ei too. “Kellel need on, oskavad seda hinnata ja pigem pärandavad lastele.”

Pereisa võtab vahepeal sülle väiksema poisi, kes kõnnib rahutult ringi, ja lubab, et kohe saab minna kommi ostma. Pereema annab allkirja ja saab ligi 140 eurot.

“Sain kasutuna seisvatest ja katkistest ehetest lahti. Ehete parandamine on vaata et kallim kui nende hind,” ütleb naine. Abikaasa peab seda ausaks äriks. “Nad ütlesid ka kohe, et praegu kulla hind tipus pole, vähemalt aus äri. Eks rikkad lähevad hulluks ja nemad ostavad kulda. Olympic kasiino ostis ju ka,” räägib ta.

Kuldketi müügist said ehitajad palka

ABC Laenude juhatuse liikme Peep Sau sõnul oli ehitusbuumi ajal juhtumeid, kus ettevõtja tõi raske, 100grammise kuldketi müüki, maksis saadud rahast töömeestele palgad ära ja hiljem tuli ja ostis kuldketi välja. “Poolteist kuni kaks aastat pole meile enam raskeid kuldkette müügiks toodud,” nendib ta.“Kuld on likviidne vara ja inimene tuleb kulda müüma hetkel, kui tal on raha väga vaja. Kes tahab reisile minna, mõni soliidne härra on öelnud, et viib raha otse panka ja ostab liisingust auto välja,” räägib Sau.Ta ütleb, et 80% nende klientidest ostab kuldehted tagasi, 20% on otsustanud kulla lõplikult rahaks teha. Sau sõnul ostetakse kuldehteid emotsiooni ajel ning selle hinna moodustavad vääriskivi, tööraha, käibemaks, müüja kasum ja lõpuks kulla omahind.“Kulla omahinda on seal suhteliselt vähe. Kui ehet hakata romuna maha müüma, siis tal seda väärtust kindlasti enam pole,” ütleb ta.

 

Pane tähele

Parim hind pole alati parim

KultaRahaksi reklaami suhtes alustas tarbijakaitse eelmise aasta lõpul menetlust. See lubas, et nende firma pakub inimestele kulla eest parimat hinda, kuid tegelikkuses ei osutunud see tõeks. Kontrollost ehk sõrmuse hindamine tõestas, et hinnavahe osutus kahekordseks ja teine ettevõte pakkus sõrmuse eest oluliselt suuremat summat.Kui KultaRahaksi pakub praegu kodulehe andemetel “head hinda”, siis näiteks Luutar Laenude kodulehel on kirjas “parim hind Eestis”. Hinnakirju võrreldes see siiski paika ei pea.Tarbijakaitseamet soovitab oma väärisesemeid müüa soovivatel inimestel võtta hinnapakkumised mitmest kohast, sest hinnaerinevus võib olla mitmekordne. Samamoodi tuleks suhtuda skeptiliselt reklaamlausetesse, kuna tihtipeale ei ole neil mingit alust.