Ehkki müügiturule paisatud eramute arv on aastaga jõudsalt kasvanud ja majade hinnad on seetõttu veidi kukkunud, sõlmitakse reaalseid ostu- müügitehinguid siiski jätkuvalt vähe.
Kahe suurema kinnisvaraportaali andmeil on eramute pakkumine selle aasta algul võrreldes 2011. aasta algusega kasvanud. Portaali KV.EE kaudu on turule tulnud 45 protsendi võrra rohkem maju, portaalis city24.ee on tõus olnud tagasihoidlikum– 13 protsenti. KV.EE andmeil on elamute hinnad Eestis tänavu jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga kukkunud neli protsenti.
Majade pakkumiste arvu suurenemise põhjustena nimetasid spetsialistid majade ülalpidamiskulude suurenemist, ebaotstarbekust, omanike suutmatust majalaenu teenindada, elanike rännet, elanikkonna vananemist jm.
“Portaalide numbrid näitavad seda, kui palju on kuulutusi lisandunud, aga see ei peegelda siiski tegelikku turuolukorda,” ütles OÜ Ühinenud Kinnisvarakonsultandid partner ja kutseline maakler Urmas Tehver. “Maju on küll rohkem müüki tulnud, aga tehinguid tehakse ikkagi vähe. Kui me arvestame, et majandusolukord ei lähe hullemaks ja lootus, et ta lähiajal palju paremaks läheb, on veel väiksem, siis ma arvan, et mingit olulist müügi kasvu lähiajal ei tule.”
Kinnisvarakonsultandi, OÜ Adaur Grupp juhataja Tõnu Toompargi tähelepanekuil on eramute pakkumine suurenenud majade kõigis väärtusja vanuseklassides ning kõikides piirkondades. “Nõudlus on piiratud,” lausus ta. “Maju tuleb pidevaltmüüki, aga neid ei osteta eest ära.”
Toompark nentis, et majade hinnad on veidi allapoole läinud, ent hinnaküsimine ripub paljuski sellest, kui tõsine soov on müüjal tegelikult maja müüa. “Sageli müüja kompab niisama turgu, et mis juhtub, kui kuulutuse üles paneb,” rääkisToompark. “Aga kui müüjal tekib sund müüki kiirendada, siis ei olegi tal muud teha, kui hakata hinnaga konkurentsi pakkuma ja hinda alla tõmbama.”
Emotsionaalne ost. Toompargi sõnul on eramu puhul oluline absoluuthind, mitte ruutmeetri hind. Näiteks Tallinnas lähevad paremini kaubaks majad, mis ei ole kallimad kui 150 0000 eurot. “Inimesed arvavad, et maja tulevased ülalpidamiskulud on olulised, aga lõppkokkuvõttes määrab ikkagi hind,” lausus ta. “Võib-olla hiljem tõdeb ostja, et maja ei ole küll kõige parema soojapidavusega, aga talle meeldib, sest majas on hea kodune tunne. Energiahindade tõus ei ole loomulikult kedagi rõõmustanud, aga ilmselt ei ole tõus veel ka nii valusalt löönud.”
OÜ Uus Maa Tartu büroo müügijuhi, kutselise maakleri Silver Reegi sõnul ei tehta maja ostuotsust sageli ratsionaalselt. “Maju ostetakse peamiselt kevadel, suvel ja varasügisel,” tõi Reek välja hooajalisuse. “Kahjuks ei vaadata ostetavat maja üle kõige külmemal ja karmimal ajal ehk kas majas on talvel soe ja vesi ikka torustikes jookseb. Kinnisvara ost on tavaliselt emotsionaalne asi – kui kõhutunne ütleb, et see on meie koht, siis see ka ära ostetakse. Ja järgmisel talvel hakkavad ilmnema maja tegelikud puudused.”
Reegi andmeil on Tartus kõige nõutavamad majad need, mis jäävad 100 000 euro kanti ning vajavad väheke kõpitsemist. “Selliste majade vastu tunnevad huvi nooremad inimesed, kes ei saa endale väga suurt laenukoormust lubada ja kes tahavad maja juures midagi oma käe järgi teha,” rääkis Reek. “Küll aga on tulnud üha rohkem müüki Tartu ümbruses põldudele ehitatud uusi maju, kuhuaga elama sugugi ei kiputa.”
Ka Pärnu kinnisvarafirma ASi LVM Kinnisvara üks omanik ja maakler Ingmar Saksing kinnitas, et Pärnumaal on pakutavate majade hulk aastaga kasvanud. “Kui võrrelda müüginumbreid, siis 2011. aastal müüdi Pärnumaal kokku 198 maja ehk üle kümme protsendi vähem kui 2010. aastal,” võrdles Saksing. “Samas majade keskmine hind tõusis võrreldavatel aastatel 39 700 eurolt 52 500 eurole.Ehk Pärnumaal müüdi maju vähem, aga kallimalt.”
Tasub teadaMiks pannakse järjest rohkem eramuid müüki?
KULUDE TÕUS. Majandusbuumi ajal soetatud kinnisvara ei suudetaenam ülal pidada. Kinnisvara omamisel on suurim kululiikküttekulud ja kõikide energiakandjate hinnad on tõusnud.
OTSTARBEKUS. Inimesed lükkasid mõni aeg tagasi oma müügiotsuseidedasi, lootes, et olukord läheb paremaks ning kinnisvarahinnad tõusevad. Paremate aegade lootus pole aga täitunud ja kaua sa ikka hoiad oma vara, mida sa tegelikult ei vaja. Vara hoidmine on ju kulukas.
LAENUPROBLEEMID. Inimesed ei tule majalaenu teenindamisega toime, eriti, kui keegi pereliikmetest on kaotanud töö. Pank esitab nõude, et maja omanik püüaks esialgu probleemi ise rahulikul teel lahendada ehk müüa eluase.
PEREKONDLIKUD PÕHJUSED. Näiteks laste lahkumine kodust oma elu peale, lahutused jms.
RÄNNE. Nii Eesti-sisene kui ka väljaränne. Emigreerunute eluase jääb tühjaks ja see otsustakse maha müüa. Samuti on eestimaalasi, kes veedavad välismaal suurema osa aastast. Neil ei ole mõtet hoida Eestis maja ja maksta kulusid, mõttekam on soetada korter, kus lühikeseks ajaks Eestisse naastes elada.
ELANIKKONNA VANANEMINE. Vanemad inimesed ei jõua oma maja, milles nad on aastakümneid elanud, enam ülal pidada ja kolivad näiteks laste juurde. Võiostetakse maja müügiraha eest väiksem mugavustega korter.
Kommentaar
Kallimad majad jäävad seismaURMAS TEHVER,OÜ Ühinenud Kinnisvarakonsultandid partner,juhatuse liige ja kutseline maakler
Eelmisel aastal üritati väga palju rääkida sellest, et kinnisvara hind tõuseb. Selle tõestus on see, et tehinguid tehakse väga vähe ning rohkem tehakse tehinguid odavamate majadega. Kui vaadata, mis hinnaga kuulutused üleval on, siis näiteks Tallinnas pakutakse kümneid ja kümneid maju, mille eest küsitakse üle 200 000 euro. Ehkki veel mõni aasta tagasi ei tundunud sellise hinnaga maja – vanas rahas natuke üle 3 miljoni krooni – ei ostjale ega müüjale eriti kõrge, müüaksepraegu sellises hinnaklassis maju vähe.
Kõigepealt taastub korteriturgINGMAR SAKSING,ASi LVM Kinnisvara üks omanikke ja maakler
Pakkumine ja nõudlus käivad alati käsikäes. Kui me vaatame tagasi 2007. aastasse ehk aega, kui meie turul langus peale hakkas, siis kõige esimesena sai pihta maadeturg ehk kruntide ja kinnistute müük. Seejärel kukkus elamuturg ja kõige vähem sai kannatada korteriturg. Kui me räägime taastumisest, siis kõigepealt rebis end maast lahti korteriturg, nüüd tuleb järele elamuturg ja tõenäoliselt taastub ka maadeturg. Nii et elukondliku kinnisvara puhul on selline seos täiesti olemas.
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
1
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Viimased uudised
Välisnõudlus taastus aeglase tempoga
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
Hetkel kuum
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Kas saab spekuleerida? Eksperdid selgitavad
Viis sammast, millele ambitsioon rajada
Tagasi Äripäeva esilehele