Salakütusevedu koormab piiripunkte

Riigikontrolli hinnangul ületab ligi 4/5 sõiduautodest piiri, et osta autokütust. Olukord erineb piiripunktiti. Näiteks Koidulas on seesuguseid sõiduautosid lausa 9/10. Narvas hinnanguliselt kolmandik bussidest. Kütuseäri lõppemisel väheneks järsult maanteepiiripunktide koormus.

Ebaseaduslikuks müügiks tuuakse Eestisse sõidukite paagis kütuse kogus, mis maksu- ja tolliameti hinnangu kohaselt on ligi 7% ametlikult müüdavast kütusekogusest. Käib vilgas organiseeritud kütuseäri, on olemas ebaseadusliku kütuse ümberpumpamiskohad jms.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et kuigi ebaseadusliku kütuseäri tõttu jääb Eesti riigil saamata miljoneid eurosid aktsiisi- ja käibemaksu aastas, on rahandusministeerium olnud kahetsusväärselt passiivne, et leida lahendusi, mis sellist kütusevedu takistaks. Tegu on probleemiga, mis on ühine kogu Euroopa Liidu idapiiri riikidele.

Ebaseadusliku kütuseveo tõkestamise kõrval aitaks piiripunktide läbilaskevõimet suurendada Eesti ja Venemaa piiri- ja tollipunktide sisukam koostöö ning investeerimiskavade ühtlustamine. Olgo nentis, et veoste piiriületust saaks oluliselt kiirendada samuti veoste ja dokumentide ühiskontrolliga, kooskõlas kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooniga.

Riigikontroll leiab veoste Eesti ja Venemaa vahelise maismaapiiri ületuse probleeme käsitlevas auditis, et elektrooniliste ootejärjekordade rakendumine ja piirieelsete ootealade ehitamine aitas parandada Eesti-poolset piiriületuse korraldust ja kaotada kilomeetrite pikkused järjekorrad siinsetelt maanteelt. Samas – ooteaeg piiriületusel küll mõnevõrra lühenes, kuid paraku mitte oluliselt.

Auditi käigus tõdeti, et Eesti kogemuse põhjal sõltub sõidukite ooteaja pikkus piiriületamisel peamiselt Venemaa tolli ja piiripunktide töökorraldusest Eesti-Vene maismaapiiril. Asjaolu, et Vene pool võtab sõidukeid sisse ja laseb neid välja rühmadena, tekitab Eesti piiripunktide kontrolliametite töös häireid ja vähendab nende läbilaskevõimet.

Tegu on Eesti riigikontrolli ja Venemaa Kontrollikoja koostöös tehtud paralleelauditite Eesti-poolsete tulemuste ja järeldustega – Eesti riigikontroll hindas olukorda vaid Eestis ja Venemaa Kontrollikoda oma riigis, kumbki tegi oma riigi kohta eraldi aruande, Venemaa Kontrollikoda pole veel oma auditiaruannet publitseerinud.

Autor: 1706-aripaev