Raasuke: omavalitsused tiksuvad pommina

Kohalikud omavalitsused on tiksuv pomm, Euroopa on silmitsi õiguskriisiga, võlakriisist väljumiseks tuleb tegutseda ja Eesti peab joonduma Saksamaa järgi – need olid juhtivad mõtted eilsel majandusseminaril “Kuhu viib võlakriis Euroopa ja Eesti?”.

Kriisiaastad muudkui kerivad ja siinsed analüüsijad leiavad, et juhtunust on õpitud vähe. Ja kes teab, kas praegu ongi  võimalik õpetussõnu öelda, sest Vahemere maad kõiguvad ikka elu ja surma vahel – kriis pole veel lõppakordi esitanud ja tagasilööke võib tulla ootamatust kohast.

Ehk seetõttu jäid ettekandjate lootused tuleviku paranemise kohta tagasihoidlikuks. Rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane sõnas, et siiani on Euroopa hästi elanud vaid suure võlakoorma tõttu. Nüüd on aga ennast lõhki laenatud ja võlaintressid üha kasvavad.

Lobjaka kinnitusel on valitsus õigel suunal, kui joondub Euroopa Liidu poliitikas Saksamaa järgi. Kuigi Lobjakas möönis, et Eesti ja Saksamaa sarnasus on pettekujutelm, peaksime Merkelimaa mantlisiilust kinni hoidma. Seda eelkõige põhjusel, et sealne majandus on tugevamatel jalgadel kui Prantsusmaal, sest viimane sõltub suuresti vahemeremaade edust.

Rohkem keskendumist naabritele. Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik lisas, et Eestil tuleks ennekõike keskenduda Lätile, Leedule, Soomele, Rootsile ja Saksamaale. “Arvan, et Eesti Panga järgmine president peaks kindlasti rääkima saksa keelt, sest ta peab väga palju aega veetma lõunalauas, kus kõneldavaks keeleks on saksa, mitte inglise keel,” märkis Männik.

 

Kommentaar

Euroopas tuleb veel võlakriisilaineid

Kristjan Lepik, tarkinvestor.ee asutajaTõenäoliselt tuleb veel Euroopa võlakriisi laineid, enne kui saab öelda, et olukord hakkab paremaks minema. Seega kinnitage turvavööd, aastad 2012–2013 on Euroopa jaoks väga turbulentsed. Kuigi võlakriisi ohjeldamisel on tehtud vigu, liiguvad mitmed asjad siiski õiges suunas – lõpuks on riigid asunud kärpima ning eelarveid selgemalt tasakaalu poole lükkama ning tegeletakse riigisektori reformimise ja efektiivsemaks muutmisega. Need on pikad ja aeglased protsessid, kuid vähemalt ravi siiski toimub. Selle tulemusena peaks euroala eelarve defitsiit tulema sel aastal 3,7% kanti, samal ajal kui USA eelarve defitsiit on jätkuvalt 9% juures – Euroopa kriis on sundinud Euroopat lõpuks tegutsema.USA-l seisab see ravi ilmselt alles ees. Meenutage kas või Eestit aastal 2009 – kohutavad makronumbrid – kohanemine ehk kärpimine halvendab alati lühiajaliselt numbreid.Samas on näha problemaatilisi samme võlakriisiga võitlemisel – näiteks Euroopa liidrid oleks pidanud juba 2010. aasta suvel Kreekale raha mitte laenama, praeguseks on riigi päästmise hind läinud mitu korda suuremaks.