"Koristamata ei ole midagi jäänud. Kõik mis külvasime, oleme põllult kätte saanud. Viljakoristuseks kasutame tänavu vaid kombaine," rääkis Mölder põhjendades, et märjal põllul muuga liikuda pole võimalik.

Sulev Möldri sõnul ei tee väike niiskus teraviljale suurt kahju, kuid on taimi, mis niiskust ei kannata.

"Näiteks kasvab oder märjal maal viletsalt. Meil on otra ligi 280 hektaril. Kuiva vilja loodame saada umbes 4,5 tonni hektari kohta, " rääkis põllumees.

Vaatamata niiskele kliimale olevat tänavune odrasaak mullusest parem."Kevadel oli meil liigniiskusega suured probleemid. Lõuna- Eestis oli kuivem.Põllul looduse vastu võidelda ei saa. Savisema pinnaga põldudel jõuab vesi vaid vaevalt ära kuivada, kui järgmine sahmakas juba tuleb," kirjeldas Mölder, lisades et liigvee ära juhtimiseks rajatakse põldudele kuivenduskraave.

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktori Mati Koppeli sõnul soodustas tänavune niiske kliima taimehaiguste lööbimist, kuid tavapäraselt madalamad temperatuurid takistas taimhaiguste kiiret arengut.

"Jõgeva SAI põldkatsetes vähendasid kasvuaegsed taimehaigused teraviljade saaki ca 10%. Sellise saagikao juures oli kasvuaegne fungitsiidide kasutamine majanduslikult tasuv," selgitas Mati

Tema sõnul esines tänavu tavaliselt rohkemjuuremädanikku, mida põhjustas tihedatest sadudest liigniiske muld.

Põllumajandus Uuringute Keskuse asedirektori Märt Nõgese sõnul loeb teravilja saagi hindamise puhul saak salves, mitte vili põllul. Tema hinnangul satuvad tänavu paljud põllumehed, kes pole veel vilja ära korjandus hätta. Liiga kauaks seisma jäänud teravilja kvaliteet langen ning toiduviljaks seda enam pidada ei saa.Pikalt põllule korjamist ootama jäänud teravilja kimbutab hallitus.