3. oktoober 2012 kell 21:00

Hinnatõus annab hoobi siseturule

Elektri ja elektritarbimisega kaasnevate kulude tõus viib järgmisel aastal Eesti inimeste ja ettevõtete taskust Äripäeva hinnangul täiendavalt vähemalt 100 miljonit eurot. Elektri hinnatõus annab oma osa järgmise aasta inflatsioonimäärale ja kahanevad reaalsed sissetulekud piiravad tarbimist ning vähendavad majanduskasvu ootusi. Riik hinnatõusu leevendamiseks märkimisväärseid samme ei astu.

Septembri lõpus toimunud majanduskonverentsil “Äriplaan 2013” hoiatasid nii Danske Bank Eesti juht Aivar Rehe kui ka Nordea Bank Eesti juht Vahur Kraft ettevõtjaid järgmisel aastal kiireneva hinnatõusu eest. Põhjuseks elektri kallinemine, mille täpset mõju on keeruline prognoosida. “Ta peaasjalikult lööb ikkagi siseturgu,” märkis Danske Bank Eesti juht Aivar Rehe. Tema sõnul muutuvad pere-eelarved hinnatõusu tõttu pingelisemaks ja alalhoidlikum tarbija hakkab muid ostuotsuseid edasi lükkama. “Jaekaupmehed näevad väiksemaid kasvunumbreid,” lisas Rehe.

Prisma Peremarketi juht Janne Lihavainen nentis, et hinnatõus tekitab kaupmeeste vahel teravama konkurentsi. “Kui energia hind tõuseb, siis hind (poes – toim) on olulisem,” ütles ta.

Mure sisetarbimise kahanemise pärast ei tule tühjalt kohalt. Tänavu teises kvartalis kasvas majandus statistikaameti andmeil eelmise aastaga võrreldes 2,2%, kuid seda ei vedanud enam eksport, vaid siseturg. Nõrgenenud välisnõudluse tõttu usuvad analüütikud, et eksport suurenema ei hakka ja majanduskasv peaks toetuma just tarbimisele. “Reaalse sissetuleku vähenemine pärsib kogunõudlust ning aeglustab majanduskasvu. Majanduse kehvema väljavaate tõttu vähenevad investeeringud ja tööjõunõudlus,” ütles Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

Hinnatõus kiireneb. Elektriarve otsene mõju inflatsioonile on Eesti Panga hinnangul 0,7 protsendipunkti ja sama suure mõjuga arvestab ka rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos.

Pert tõi välja, et otsesele mõjule lisandub elektri hinnatõusu kaudne mõju, mis on kuni 0,2 protsendipunkti. “Ettevõtete tootmiskulude suurenemise tõttu kallinevad ka muud kaubad ja teenused,” sõnas ta. Perti sõnul annavad kulutused energiale ligikaudu 4% ettevõtete kogukuludest. “Seejuures tuleb silmas pidada, et esiteks avanes elektriturg suurettevõtete jaoks juba 2010. aastal ning teiseks seda, et ligikaudu 30% majanduses tarbitavatest kaupadest imporditakse – nende hindu mõjutab elektri kallinemine vähem,” lisas Pert.

Oma arvutused tarbijahinna muutustest edastas esmaspäeval ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: nende sõnul võib elektri hinnatõusu kaudne mõju ulatuda kuni 0,3 protsendini.

Ligi: majandusele hinnatõus hea pole. “Majandusele ei saa sisendi hinna tõus hea sõnum olla,” tunnistas rahandusminister Jürgen Ligi, kuid omalt poolt inflatsiooniprognoose ei kommenteerinud. “Inflatsioonile mõju hindavad siiski sõltumatud prognoosijad, mitte minister. Mida rohkem tuleb tootjate pakkumisi, seda parem on neil küllap oma prognoose hinnata,” sõnas ta.

Riik saaks hinnatõusu leevendada näiteks aktsiisi langetamisega. Rahandusminister on sellele teravalt vastu. “Võitlus turuhinnaga maksualanduse kaudu oleks siin lootusetu ja rumal,” ütles Ligi.

Tema sõnul ei ole aktsiisi osa hinnas suur ja suhteliselt see koos hinnatõusuga ka langeb. “Signaal, mida aktsiis kannab, on aga endiselt vajalik ning vajalikud on ka eelarvetulud, millega katta sotsiaalkulutuste kasvavat survet ning riigi enda otseseid hinnatõusust tekkivaid kulusid,” märkis ta.

Samas ei saa öelda, et riik üldse vastusamme hinnatõusule ei rakendaks – vähendamisel on taastuvenergiatasu. Selle mõju majandusele on aga hinnatõusuga võrreldes mitu korda väiksem ehk 11 miljonit eurot.

Ettevõtjad ootavad paketid ära

Ehkki elektri hinnatõusu puhul rõhutatakse, et suuremad Eesti elektritarbijad peavad elektrit juba 2010. aastast alates vabalt turult hankima, puudutab hinnatõus otseselt ka kõigi väiksemate firmade tootmist. Näiteks Hiiumaal kaabliköidikuid koostav ning elektrimontaažimaterjale ja plasttooteid valmistav M ja P Nurst ekspordib enamiku toodangust. Nende tootmismasinad töötavad elektri jõul ja seni on nad saanud vajalikku energiat osta riigi kontrollitud hinnaga. Ettevõtte aruande kohaselt kulus neil mullu elektrile 86 000 ­eurot. Firma juht Agur Nurs sõnab, et loomulikult peab ta järgmisel aastal arvestama lisakuluga, ent kui suurega, pole veel selge. “Turule tulijaid on ja pole mõtet veel väga kõvasti vaeva näha sellega,” sõnas ta. Samas nentis ta, et ilmselt tuleb omalt poolt hinda tõsta. “Keegi peab lõpuks selle kinni maksma,” ütles Nurs.

Otsivad säästmisvõimalusi. Haapsalu lähedal Taeblas tegutsev plastitootja Cipax Eesti ASi suuremad eksporditurud on Rootsi ja Soome. Nende mullused kulutused elektrile olid59 000 eurot. Firma juhi Kaido Sasse sõnul nad väga palju elektrit ei tarvita, ent kulu suurenemine on pannud mõtlema kokkuhoiule. Näiteks on tekkinud mõte tootmistsehhis igale töökohale oma lüliti panna, siis saab valguse välja lülitada seal, kus parajasti keegi ei tööta.Sasse sõnul tuleb neil tõenäoliselt hind suures osas fikseerida, et säiliks kaitse börsihinna äkilise kõikumise eest. Samas lepingut nad veel sõlminud pole ja seega veel kulude kasvu suurust ei tea.

 

Taust

Eesti Energial tuleva aasta elektrimüügi tulu raske prognoosida

Elektrimüük riiklikul turul ja avatud turul on kaks eri asja. Ühel juhul on elektril kindel hind ja kindlad kliendid, teisel juhul on hind väga muutlik ning ka müügimahud kuust kuusse erinevad.Konkurentsiolukord tähendab, et Eesti Energia majandustulemus on senisest palju muutlikum. Seda mõjutab näiteks elektri müük hulgiturgudele ehk kui palju ja mis hinnaga saadakse börsile müüa.Avatud turul ei tooda Eesti Energia elektrit 365 päeva samal tasemel, vaid planeerib toodangut vastavalt olukorrale turul.Ettevõtte majandustulemus sõltub ka sellest, kui edukad ollakse Eesti, Läti ja Leedu elektrimüügi jaeturgudel.

Allikas: Eesti Energia

 

Kommentaar

Ei välista, et paanikat kasutavad need, kes hinda tõstma ei peaks

Jüri Käo, ettevõtja, Eesti Energia nõukogu esimeesMis puudutab kulupõhise elektri hinna mõju majandusele, siis põhimõtteliselt tuleb nendel klientidel, kes siiani said veel riiklikult reguleeritud hinnaga elektrit osta, kinni maksta elektri tootmisele lisanduma hakkav CO2 kvoodi kulu.Kuna Eesti Energia peab hakkama ostma umbes 80 miljoni euro eest CO2 kvooti aastas, mille võrra läheb elektri tootmine kallimaks, siis see on ka rahalises mõõtmes mõju Eesti majandusele.Välistada ei saa muidugi seda, et hinnatõusupaanikat kasutavad hindade tõstmiseks ära ka need, kellel selleks otsest põhjust tegelikult pole. Sest nagu analüütikud on öelnud, ei ole elektri hinnatõusu roll muude toodete ja teenuste hinnatõusul nii märkimisväärne, kui seda ehk soovitakse näidata.

Suurimad elektritarbijad on avatud turu elektrit ostnud juba aastaid. Nemad on hinnakorrektsiooni ammu sisse viinud. Seni on Eesti Energia avatud turgudel tegutsedes näidanud, et suudab konkurentsitingimustes edukas olla ning see annab alust eeldada, et ka Eestis turu täielikul avanemisel jääb Eesti Energia jätkuvalt hästi juhitud ja heade majandustulemustega ettevõtteks.Seda, kui suurt kasumit ettevõte toodab ning millises mahus dividende maksta saab, on väga keeruline ennustada, sest ettevõtte majandustulemused, mis sõltuvad turuolukorrast, muutuvad turu avanedes märksa vähem ennustatavaks kui praegu.

Riik saaks hinnatõusu leevendada

Urve Palo, riigikogu majanduskomisjoni aseesimees, SDERiigil on võimalus elektri hinda mõjutada eelkõige maksude, subsiidiumide ja võrgutasude vähendamisega. Paraku ei ole aga valitsus näidanud mingit soovi elektrienergia makse vähendada. Sotsiaaldemokraadid esitasid eelmise aasta septembris eelnõu vähendada Eestis alates 2013. aasta 1. jaanuarist elektrienergia aktsiisi Euroopa Liidu kehtestatud minimaalse määrani. Praegu on Eestis kehtiv aktsiisimäär kodutarbijale 4,5 ja äritarbijale üle 8 korra kõrgem, kui ELi normid seda nõuavad.Aktsiisi vähendamise korral väheneksid elektriarved ligi 4% võrra. Valitsusel on võimalusi vähendada taastuvenergia tasusid, mis praegu moodustavad kodutarbija elektriarvetest juba ca 9%.  Selleks, et lõpetada tarbijate elektriarvetega taastuvenergia toetamine, on võimalik arendada taastuvenergiat näiteks CO2 kvoodimüügist saadud tulu või Euroopa struktuurifondide vahenditega.

Konkurentsiamet peaks olema sõltumatu. Energiaturul toimuv on sedavõrd keeruline ja paljuski läbipaistmatu, et mitte keegi teine peale konkurentsiameti ei ole võimeline hindama, kui palju on võrgutasude, mis praegu moodustavad ca 40% elektriarvetest, hinnatõusude taga investeerimisvajadus, palju energiafirmade soov täiendava kasumi järele või valed juhtimisotsused. Praegune olukord, kus konkurentsiamet töötab majandusministri alluvuses ja samal ajal juhib majandusminister riigi suurima elektritootja Eesti Energia aktsionäride üldkoosolekut, ei ole kindlasti hea lahendus.Peaks ju konkurentsiamet sageli sekkuma just eelpool nimetatud ministeeriumi hallatavate asutuste tegevusse. Konkurentsiamet tuleb viia majandusministeeriumi valitsemisalast kas mõne muu ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni juurde.

Võrgutasud tõusevad investeeringute tõttu

Taavi Veskimägi, Eleringi juhtVõrgutasu korrektsioon ei ole võrguettevõtja vaba valik. Seda tuleb teha igal aastal vastavalt konkurentsiameti regulatsioonile. See tuleb kahest tegurist.Esiteks 97% ulatuses investeeringutest. Need on investeeringud, mida Elering peab tegema vastavalt elektrimajanduse arengukavale ja mis on praegu pooleli. Need investeeringud on jaotatud tariifi 20 aasta peale laiali, mis tähendab, et praegu me finantseerime enamiku nendest investeeringutest võõrvahenditega ja rahavoog välja on lähiaastatel märkimisväärselt suurem kui tulu, mida teenime võrgutasust.Teiseks tuleneb see kaoelektrist, mida ka meie peame hakkama ostma senise Narva jaamade reguleeritud hinna asemel avatud turult. Põhivõrgu hinnakorrektsioon üles on järgmisel aastal 0,15 s/kWh ja selle mõju marginaalne. 

Hetkel kuum