11. oktoober 2012
Jaga lugu:

Tehingud, millest Seli eelistab vaikida

Poliitik Andrus Ansipi, ettevõtja Neinar Seli ja advokaat Helmut Pikmetsa nimed jooksevad läbi mitmest salapärasest Tartu linnas toimunud kinnisvaratehingust.  Mõjuka trio omavahelised suhted on teema, millest eelistatakse aga vaikida.

Ansip, Seli ja advokaat Pikmets õppisid üksteist lähemalt tundma tänu Tartu Kommertspanga pankrotile, hiljem said neist tehingupartnerid. “Suurepäraselt tean, väga hea inimene, väga hea advokaat,” kiidab peaminister Ansip Pikmetsa.

1998. aasta oktoobris sai Ansipile kuulunud ettevõtte Luik Investi ainuaktsionäriks Pikmets. Ta on olnud osanik ka Seliga seotud äriühingutes Estikos. Samuti on advokaat nõustanud riigifirmat Tallinna Sadam, mille nõukogu juhib Seli.

Kolme mehe teed ristusid uuesti, kui Ansipist sai linnapea ja linna vara müüki pandi. Tartu linnaga koostööd teinud Seli osalusega ettevõtete partneriteks olid omakorda offshore-firmad ja advokaat Pikmets. Sellest, kes on nende varifirmade omanikud, vaikivad osalised juunikuust saadik.

Tallinna Sadama nõukogu esimeest Selit on küsitlenud kolm ajakirjanikku, kuid sama palju on ta leidnud vabandusi, miks mitte neist tehingutest ja offshore’idest rääkida. Pikmetsale oleme samuti korduvalt saatnud e-kirju, kuid seni oleme saanud rääkida vaid sekretäriga, kes lubas advokaati kirjadest teavitada. Paraku pole neile vastatud.

1, kes teenis 2 miljonit krooni

Andrus Ansipi äripartneriks olnud advokaadi ja salapärase Panama ettevõte koostöös soetati Tartu linnalt kinnistu, mis vähem kui aasta hiljem mitu korda kallimalt edasi müüdi. Teenitud rahast liikus osa suurärimees Neinar Seliga seotud firmasse, osa aga isikule, kelle nime varjatakse.

On 1999. aasta kuum erastamissuvi Tartus. Ansipil täitub esimene aasta Tartu linnapeana. Linnavalitsus otsustab südasuvel panna oksjonile Annelinna populaarse Sõpruse poe kinnistu, mis on koormatud Neinar Seli ettevõtte Estiko ja linna vahelise rendilepinguga. Koormav rendileping on põhjus, miks kolm linna tellitud kinnisvaraeksperti hindavad hoone väärtuseks 3 miljonit krooni. Avalikul oksjonil osaleb vaid kaks ettevõtet. Needki pealtnäha tundmatud ja loodud vaid kinnistu ostmiseks. Ühe enampakkuja, riiulifirma Neotreki esindaja on Margo Lainemurd, kes oksjonit vaevu mäletab. Tegelikult peidab end selle firma taha kinnisvaraärimees Ülo Hage, kes mõni aeg hiljem aitab Ansipil saada tema praeguse Tartu linnas asuva kodu omanikuks (vt lk 7 lisalugu).Teise osaleja, Trilex Kaubanduse juht on advokaat Helmut Pikmets, kellest ligi aasta varem sai Ansipi investeerimisfirma Luik Investi omanik. Trilex Kaubandus tegutseb Seli huvides.Miks ei osale Seli ja Hage oksjonil oma nime all? Hage, põhjendades seda ärikavalusega, ütleb mõistu: “Kui sa sõidad rätsepaülikonna ja Mercedesega ette, pannakse sulle üks number. Moskvitšiga on teine number.”Seli jätab sellele ja ka kõigile teistele artikliga seotud küsimustele vastamata. Samuti jätab küsimustele vastamata Pikmets.Advokaat Pikmetsa juhitav firma pakub oksjonil alghinda. Hage aga 1,5 miljonit krooni rohkem ja võidab, kuid äkitselt selgub, et võitja dokumendid pole korras. Osav kinnisvaraettevõtja Hage eksib enda sõnul sellel enampakkumisel esimest korda. Üllataval kombel saab ta just sellel enampakkumisel “eluks ajaks õppetunni”.Kaks päeva pärast võitja väljakuulutamist kribab Pikmets käsitsi pretensiooni, et Hage võit vaidlustada. Kraapsjalgadega paber meenutab kõike muud kui advokaadi töölaua taga hoolikalt vormitud juriidilist ja hinnalist dokumenti. Linnavalitsus aga vormist ei hooli. Samamoodi ei huvita linnavalitsust, kes tegelikult saab kinnistu endale – peaasi, et raha maksab.Sõpruse poe ostabki Pikmetsa firma. Tagatisraha 300 000 krooni kannab aga linnavalitsuse kontole Panama ettevõtte Falken Limited S.A. See ettevõte on asutatud üks päev varem, kui volikogu nimetab Ansipi linnapeaks – 9. septembril 1998. aastal. Kontonumber, millelt linnale ülekanne tehakse, on tänaseni SEB pangas aktiivne.Vähem kui aasta pärast müüb Pikmetsale kuulunud Trilex Kaubandus soetatud vara edasi hoones poodi pidanud Baltic Food Eestile. 3 miljoni krooniga ostetud kinnistu eest küsib Trilex 11,4 miljonit krooni, saades 8,4 miljonit krooni vaba raha, mis liigub kohe ettevõttest välja.Tulusast kinnisvaratehingust teenib üle kahe miljoni krooni keegi tundmatu, kes andis kolm miljonit krooni kinnistu ostuks laenu. Ilma igasuguse tagatiseta. Kolmemiljoniline laen läks Pikmetsa osaühingule kalliks maksma. Trilexi 2000. aasta aruandes on kirjas, et intressikuludeks maksti 2,036 miljonit krooni.

Salapärane finantsinvestor. Kas laen saadi eraisikult või mõnelt juriidiliselt kehalt, ei ole teada. Ülo Hage kinnitab, et tema kasusaaja ei olnud, sest peab end Seli konkurendiks ja omavahel “lohutusauhinnas” kokku ei lepitud.Ülejäänud kinnistu müügist saadud tulu kantakse 0-intressiga Seli venna Anti Seli ettevõttesse Klasoner, mis omakorda annab laenu ettevõttele KEK, mille omanik on Neinar Seli.Esimesel korral Äripäeva palvel tehingut meenutades ütleb Ansip, et ta ei teadnud, kes on Pikmetsa ja Lainemurru juhitavate ettevõtete taga. “Linnavalitsusel puudus õiguslik alus Trilex Kaubandusele mingite lisatingimuste seadmiseks, veel vähem tema järel nuhkimiseks.”Nädal hiljem juba keeldub Ansip pressikonverentsil täiendavatele küsimustele vastamast ning on nõus edastama vastused e-kirjaga. Ta vastab, kuid valikuliselt. “Minu juhitud linnavalitsuse otsused lähtusid avalikest huvidest ja olid seaduslikud,” kinnitab Ansip.

Neinar Seli: ma ei kommenteeri

Pärast luhtunud katseid õnnestus Neinar Selile esitada küsimused teisipäeval Tallinna Sadama nõukogu istungile järgnenud pressikonverentsil.

Intervjuu Neinar Seliga.

Kiire küsimus umbes kümmekond aastat tagasi toimunud tehingute kohta Tartu linnaga. Ma ei kommenteeri neid.

Miks Te ei kommenteeri neid meie ajakirjanikule. Te lubasite temaga kohtuda. Eee… Tema dikteerib aega. Mina elan Tartus ja kui ta saadab mulle sõnumi hommikul, et tulge homme kella kümneks Hotel Palace’i, siis niimoodi ei käi kokkuleppimine. Peale selle on see minu vaba tahe, kellele ma annan intervjuu.

Kes on nende offshore-firmade omanikud, näiteks Falken Limited? Te ei saa minu käest… Ma ütlesin, et ma ei kommenteeri ja see on minu vaba tahe, kas ma annan intervjuud või mitte.Te pole nõus nendele küsimustele ka tulevikus vastama? Mul ei ole mitte midagi varjata.

Kas Andrus Ansip on nende ettevõtete omanik? Ma ei tea. Ma ei tea, millistest ettevõtetest te räägite, ja ma ei kommenteeri neid nii ehk naa. Saatke raamatu autoritele terviseid.

On Teil siis midagi varjata, et Te ei soovi kommenteerida? Mul ei ole midagi varjata! Küsige nende käest, kelle käest olete info saanud, ja las nemad kommenteerivad, jumala eest!

Need ettevõtted on ju Teiega seotud? Ei ole minuga seotud, võib-olla on. Ma ei tea. Mul on väga palju firmasid ja ma arvan, et mul ei ole ühtegi tehingut, mida ma peaks häbenema.

Kui pakkuda Teile võimalus valida aeg, kas olete nõus rääkima neil teemadel? Ma olen alati nõus rääkima, aga ma valin ise ka teemad, millest ma räägin.

See nende hulka ei kuulu? Ma olin nõus kohtuma, aga kui inimesel on majanduslik huvi raamatut kirjutada, ma ütlesin, et ma raamatu asju ei taha kommenteerida.

Minul ei ole praegu seda huvi. Jah, aga te olete kellegi tööriist siis, noh. Te teete tema ja raamatu jaoks koostööd. Aga mis vahet seal on!Ma tahan ise ka kirjutada. Ma tahan memuaare kirjutada, ma tahan ka midagi jätta endale sellest.

Raamatule viitamine ei ole ju argument, miks mitte küsimustele vastata. Ma tean, kes selle raamatu on tellinud. Te teete tellimustööd.

Kes selle tellinud on? Minge küsige siis, ega ilma rahata ei tee keegi tööd. Ei kirjutata raamatut ka ilma rahata. Ma väga tänan! Meie tänane pressikonverents on lõppenud.

Linnapea tegevus tekitas küsimusi

Uurides Andrus Ansipi tegevust Tartu linnapeana, torkas silma, et Tartu linnalt vara ostnud ettevõtted olid seotud Neinar Seli või Helmut Pikmetsaga. Tehingutega seotud ettevõtetega oli omakorda seotud mõni offshore-firma.Alljärgnevalt mõni Ansipile esitatud küsimus ja Ansipi poolt Äripäeva ajakirjanikule ning peatoimetajale saadetud vastukiri. Enne seda kirja oli Ansip vastanud pikalt Sõpruse poe kinnistuga seotud küsimustele.

1. Teie endise ettevõtte Luik Investi omanik on Teie vend Ivar Ansip, kuid enne kuulus Luik Invest advokaat Helmut Pikmetsale. Miks Te kohe alguses Luik Investi oma vennale ei müünud?2. Kuidas teadis Pikmets Teie poole pöörduda Luik Investi ostusooviga? Miks oma ettevõtte talle müüsite?3. Sõpruse poe kinnistu ostul maksis tagatisraha Panama ettevõte Falken Limited S.A., mis on loodud sisuliselt samal päeval, kui saite Tartu linnapeaks. Millised kokkupuuted on Teil Falken Limited S.A.-ga?4. Kui olite Tartu linnapea, omas Estikos osalust USAs registreeritud ettevõte Dennis Wells Investments Corporation. Hiljem võttis osaluse üle Dennis Wells Eesti OÜ, mida esindas Pikmets. Kas Teie peitsite end USA ettevõtte ja Pikmetsa taha?5. Prospera Holding Limited on osanik ettevõttes Midover Invest, mis on võtnud laenu Vooglaiu ettevõttelt Manutent, Selilt ja Pikmetsalt. Ettevõttele kuulusid kinnistud Väike-Turu 6 ja Soola 1. Kas Pikmets esindas selles ettevõttes ka Teie ärihuve, laenates ettevõttele Teie raha kinnistute soetamiseks?6. Vooglaiu ja Pikmetsaga seotud Point Investi osanik oli USAs ettevõte Dinoc Trading Ltd. Mis roll on olnud sellel ettevõttel nii Teie ärihuvide kui ka erakonna rahastamise seisukohalt?7. Lisaks öelge palun, miks olete eelistanud just audiitor Avo Ombleri teenuseid?8. Palun selgitage, kui suurel määral on Pikmets esindanud Teie ärihuvisid eeltoodud ettevõtetes.9. Kas Teis ei ärata kahtlust, et Reformierakonna suurimate rahastajate äritegevus pole läbipaistev?

Teie küsimused solvavad mind

Andrus Ansip, peaminister, Tartu linnapea aastatel 1998–2004Minu jaoks on mõistetamatu, et te vaatamata varasematele selgitustele soovite oma küsimuste ja väidetega järjekindlalt jätta muljet, justkui ma määrasin Tartu linnapeana ainuisikuliselt, kellele ja kuidas Tartu linna vara müüdi. Ma juhin teie tähelepanu asjaolule, et lisaks minu solvamisele seate te seeläbi kahtluse alla kümneid Tartu linnaametnikke, kes vastavate menetluste läbiviimisega tegelikult tegelesid või sellega seotud olid, tegevuse seaduslikkuse ja läbipaistvuse. Olen veendunud, et Tartu linnavalitsuse langetatud otsused lähtusid linna huvidest ning olid kooskõlas kehtivate õigusaktidega.Olen seisukohal, et teie küsimuste ja esitatud selgituste sisu ning toon on minu jaoks läbivalt solvavad. Teie kirjas toodud erinevate väidete, võimalike asjaolude ja minu isiku omavaheline seostamine on meelevaldne ja tegelikkusel mittepõhinev. Viited minu võimalikele ärihuvidele on asjakohatud ning minu au ja väärikust solvavad. Olen deklareerinud oma majandushuvid vastavalt seadusele majanduslike huvide deklaratsioonis. Mul pole olnud ega ole ka praegu mingeid varjatud osalusi äriühingutes ega muid deklareerimisele kuuluvaid majandushuvisid lisaks deklareeritule.

Ma ei aktsepteeri sellise materjali avaldamist. Kordan siinjuures veel kord üle, et ei luba ka minu poolt teile esitatud vastuste algtekste kasutada mujal, sh koostatavas elulooraamatus.

Kuidas ettevõtja aitas linnapeal kodu leida?

Tartus Tamme puiesteel asub heleroheline Eesti-aegne maja, kus elab peaministri perekond juba üle kümne aasta. Vähesed teavad, et kui Andrus Ansip selle maja vastu huvi hakkas tundma, elasid seal üürnikud, kes kiirkorras välja koliti.“Ma ei saa tänase päevani aru, kuidas kõik toimus,” räägib Tamme puiestee maja endine üürnik Roosi Hagen, kes elas enne Ansipit selles majas 64 aastat. Vanapaar oleks tahtnud Tartu linna elama jääda. Paraku selle raha eest, mis üürnikele väljakolimise eest maksti, Tartusse enam korterit ei saanud. Roosi sõnul ähvardati isegi, et kui nad kohe talda ei näita, võetakse majal katus pealt. “Kolimine oli nii kiire, nii kiire,” meenutab Roosi. Uue elamiskoha pidid leidma neli üürnikku ja nende pered.Üürnike väljakolimist korraldas Tartu ettevõtja Ülo Hage. Ansipiga on Hage tuttav juba Tartu raadio algusaegadest. Hage ostis maja 1999. aasta augustis, kuid see on sisse kantud tema abikaasa Ene Allmäe nimele. Naist aga üürnikud ei näinudki.Enne Haget jõudis paar kuud olla maja omanik Toivo Järv, keda ajakirjanduses tituleeritakse Maapanga afääri tõttu esitankistiks.  “Ta on elukunstnik, kes teeb Mehhikos kunstiäri praegu,” iseloomustab Hage oma kunagist äripartnerit. Ent ka Järv vormistas maja Margit Järve nimele.

Maja käis käest kätte. Järvel tekkisid väidetavalt rahalised raskused. Seetõttu müüs ta maja Hagele edasi. Kuid ka Hage soovis õige pea kinnistu rahaks teha, sest vajas Tartu Lõunakeskuse rajamiseks algkapitali.Üürnikke meelitas Hage välja kolima erinevalt. Väljakolimise kompensatsiooniks oli mõeldud 180 000 krooni, mis jagati nelja üürniku vahel ära. Üürnik Loit Linnamägi mäletab Haget kui konkreetset meest, kes polnud nõus järeleandmisi tegema.Küsimusele, kas Ansip ei soovinud üürnikke ise välja tõsta, vastas Hage: “Ma ei tea, mis kaalutlused tal olid. Ma tema asemel poleks seda teinud.”Hage annab Ansipile 2001. aastal üle üürnikest puhastatud maja. Selleks ajaks on kiviviske kaugusele Elva tänavale kolinud ka Ansipi sõber Neinar Seli, kes muinsuskaitse all oleva maja Reformierakonna värvidesse võõpas. Muinsuskaitsenõuete rikkumise tõttu algatati tema suhtes kriminaalmenetlus, ent see sumbus.Mõni aasta pärast Ansipi majaostu otsustas Tartu linn toetada rahaliselt Hage osalusega Lõunakeskuse jäähalli rajamist. Selle otsusega mindi vastuollu linna arengukavaga, milles oli seatud prioriteediks Tartu linnale kuuluvate ja põhiliselt noorte treeninguteks kasutatavate spordibaaside renoveerimine.

Ametnikud protestisid. “Hinnates objektiivselt olemasolevate rajatiste olukorda, ei oleks tohtinud eelistada jäähalli väljaehitamist Lõunakeskuse pakutud tingimustel,” kirjutasid linnavalitsusele Tartu linnavaraosakond, kultuuriosakonna sporditeenistus ja Tartu Linna Spordibaasid.“Oma maja ostsin ma turuhinnaga ning ostuhind oli ajakirjanduse vahendusel ka avalikkusele teada. Ostutehing oli notariaalne, müügihind tasuti pangaülekandega. Keegi ei jäänud kellelegi võlgu, ei raha ega teeneid. Igasugused konstruktsioonid “teenete” eest tasumisest on solvavad ja kohatud,” ütleb Ansip.

 

Tehingud

Tartu linnavaraga tehtud tehingud Andrus Ansip oli linnapea 1998–2004

Bussijaama ehitamine venib

Emajõe Ärikeskus pidi Tartu linnaga 1997. aastal sõlmitud  lepingu kohaselt ehitama uue bussijaama. Tartu bussijaama ehitus aga venis ja see oleks Andrus Ansipile läinud maksma linnapea koha, sest teda süüdistati Seliga seotud firma soosimises.Emajõe Ärikeskuse osanikuks oli Neinar Seliga seotud Estiko.

Salapärane partnerAastatel 2000–2002 oli Estiko osanik USA offshore-firmade piirkonda registreeritud Dennis Wells Investments Corporation, millele kuulus umbes viiendik Estikost.

Advokaat Helmut PikmetsAastatel 2002–2003 oli USA firmale kuulunud osalus Eestis registreeritud ettevõtte Dennis Wells Eesti omanduses. Selle firma omanik oli advokaat Helmut Pikmets.  

Ülikooli 14 asuva kinnistu müük

1999. aastal müüs linnavalitsus kirjalikul enampakkumisel Tartu vanalinnas aadressil Ülikooli 14 asuva kinnistu Neinar Seli ettevõttele Livonia Kinnisvara. Seda kohta kutsuti vahepeal Tartus Seli auguks, sest hoone kõrval toimusid arheoloogilised kaevamised. Praegu ehitab Seli sinna luksushotelli.Seli firma oli ainus osaleja, pakkudes kinnistu eest 2,16 miljonit krooni. Alghind oli 1,6 miljonit krooni.

Salapärane partnerKuna 2000. aastal ei vastanud Livonia Kinnisvara netovara nõuetele, siis võttis Livonia Kinnisvara Neinar Seli venna Anti Seli esindatud offshore-firmalt Reuben Marketing laenu 1,15 miljonit krooni.

Sõpruse poe kinnistu

1999. aastal pani Tartu linnavalitsus enampakkumisele Sõpruse poe kinnistu. Pakkumise tegi kaks ettevõtet, kelle omanikud end avalikkuse eest peitsid. Enampakkumise võitis Ülo Hagega seotud firma. Võidu vaidlustas konkursil osalenud Trilex Kaubandus. Lõpuks müüs linn kinnistu 3 miljoni krooniga Trilex Kaubandusele, mis selle vähem kui aasta hiljem 11,4 miljoni krooniga edasi müüs. Loe tehingust lk 6–7.

Salapärane partnerKinnistu ostmisel tasus linnale 300 000 krooni suuruse tagatisraha salapärane Panama ettevõte Falken Limited S.A.

Advokaat Helmut PikmetsTrilex Kaubanduse asutas Varuli advokaadibüroo 1999. aastal ehk mõned kuud enne Sõpruse poe kinnistu enampakkumist. Ettevõtte juhatuse ainus liige oli Pikmets. 2005. aasta lõpus sai Trilex Kaubanduse omanikuks Dennis Wells Eesti.

Kinnistu Väike-Turu 6

1998. aasta detsembris otsustas Andrus Ansipi juhitud linnavalitsus, et Väike-Turu tänavas asuvad garaažid tuleb detailplaneeringu kohaselt lammutada.2005. aasta septembris alanud ja 2006. aastal lõppenud majandusaastal õnnestus ettevõttel Midover Invest osta Väike-Turu 6 asuv transpordimaa 1,47 miljoni krooniga. Ostuks sai ettevõte 1,45 miljonit krooni intressita laenu Seli ettevõttelt Estiko ja 10 000 krooni laenas advokaat Helmut Pikmets, samuti intressinõudeta.2006. aastal saatis Midover Invest Tartu linnavalitsusele kirja, milles nõustutakse 20 endise garaažiboksi aluse maa võõrandamisega linnale 2,83 miljoni krooniga. Järgmisel aastal otsustas Laine Jänese juhitud Tartu linnavalitsus kinnistu Midoverilt pakutud hinnaga ära osta.

Advokaat Helmut Pikmetsseptembrist 2005 kuni augustini 2006 oli ettevõtte Midover Invest ainuomanik. Hiljem sai ettevõtte omanikuks Reformierakonna suurrahastaja Märt Vooglaiuga seotud firma.

 

Kes on kes

Helmut Pikmets

Advokaat Helmut Pikmets töötab Paul Varuli advokaadibüroos. Varuli büroo üks olulisi kliente on Neinar Seli. Büroo teenuseid on näiteks kasutanud ka Tallinna Sadam, millle nõukogu tööd Seli juhib.

Pikmets võttis enda hoolde Ansipi investeerimisfirma

Helmut Pikmets on tunnustatud maksuadvokaat. Peaasjalikult on ta tuntud Maapanga pankrotihaldurina, selle töö eest teenis Pikmets 23,6 miljoni krooni suuruse tasu.Ansipi ja Seliga sidus Pikmetsa Tartu Kommertspank. Seli oli panga suurim võlausaldaja ja kuulus Pikmetsaga likvideerimiskomisjoni. Ansipist sai 1994. aastal Tartu Kommertspanga pankrotihaldur.Pärast seda, kui Andrus Ansipist sai 1998. aasta septembris Tartu linnapea, loobus ta enda kinnitusel kõigist ärihuvidest. Pikmets sai sama aasta oktoobris Ansipi investeerimisfirma Luik Invest ainuomanik. Luik Investile kuulusid Tartu Raadio aktsiad, mis müüdi ASile Eesti Meedia.2001. aastal sai Luik Investi omanikuks Andrus Ansipi poolvend Ivar Ansip. Selleks ajaks aga mingit erilist vara Luik Investis enam ei olnud. Ivar Ansip on Luik Investi omanik siiani.Andrus Ansip ei olnud nõus selgitama, miks sai tema firma omanikuks vahepeal Pikmets ja kuidas Pikmetsal tekkis huvi Luik Investi omamise vastu.

Neinar Seli

Mõjukas reformierakondlasest Tartu ettevõtja, kes üritab saada Eesti Olümpiakomitee uueks presidendiks. Soovis 1996. aastal saada Tartu linnapeaks, kuid see ebaõnnestus, ja tegi siis panused Andrus Ansipile. 

 

Tasub teada

Asjaosalised ei olnud jutukad

Täna ilmunud artikliga seoses üritasid ajakirjanikud Katariina Krjutškova ja Kadri Paas mitmel korral saada kommentaare Helmut Pikmetsalt ja Neinar Selilt. Pikmets pole ühelegi pöördumisele vastanud. Seli on õnnestunud tabada ainult siis, kui ta on pidanud osalema mõnel pressiüritusel.Esimene kiri Pikmetsale koos küsimustega saadeti 26. juunil, järgmine 11. juulil, siis 25. septembril ja viimane kiri 28. septembril. Palusime Varuli büroo sekretäril ka Pikmetsa informeerida, et oleme küsimused edastanud.Neinar Selile saatsime küsimused 22. juunil ja 10. juulil. Küsimustest oli teadlik ka Seli PR-firma Hamburg ja Partnerid. Vahepeal uuriti PR-firmast, kui kaua on küsimustele vastamiseks aega ja millal on kavas artikkel avaldada.24. juulil esitasime Selile küsimused Eesti Pangas toimunud suveolümpiamängudele pühendatud meenemündi esitlusel. Seli ütles toona ajakirjanikule, et on nõus pärast olümpiamänge kohtuma. Sellest lubadusest ta aga kinni ei pidanud. Täna ilmunud intervjuu temaga tegime sel teisipäeval Tallinna Sadama pressikonverentsil.Videot  Neinar Seli ja Andrus Ansipi reageeringust Äripäeva esitatud küsimustele saab vaadata www.aripaev.ee.

 

 Tasub teada

Miks peita oma raha Panamal?

Panama ettevõte võib tegutseda nii Panama territooriumil kui ka mujal. Maksud tuleb maksta ainult Panama territooriumil teenitud tuludelt. Panama äriühing võib avada pangakontod nii Panamas kui ka välismaal. Selleks, et avada konto mõnes Panama pangas, ei ole isiklik kohaletulek kohustuslik.Panama äriühing võib väljastada esitajaaktsiad. Info aktsiate omaniku kohta ei ole avaldatav riigi äriregistrile ega registreeritud agendile Panamas.Aktsiaid võib hoida ükskõik kus maailmas ja omandiõiguse üleandmiseks piisab aktsiate sertifikaadi üleandmisest. Võimalus välja lasta “täisväärtuslikke” esitajaaktsiaid teeb Panamast populaarse offshore-piirkonna.Üle poole 400 000  Panamas registreeritud firmast on emiteerinud just esitajaaktsiad.Seega on peamised Panama offshore-firmade eelised:0%-line maksukoormus väljaspool riiki teenitud tulult;täielik anonüümsus tegelike omanike ja direktorite puhul;võimalus välja lasta esitajaaktsiaid:– aktsiate hoiuvõimalus kus tahes maailmas,– aktsiate võõrandamine ei ole kusagil registreeritav;aruandluse puudus

Allikas: Offshore Solutions

 

Kaks küsimust

Tartu linnavalitsus väitis toona, et neid ei huvita, kes on Sõpruse poe kinnistu ostja. Kui tavapärane see on, et linnavalitsust ei huvita, kellele nad linna vara müüvad?

Andrus Ansip, peaministerLinnavalitsus lähtub linnavara võõrandamisel alati õigusaktidest, mitte subjektiivsest arvamusest selle kohta, kes on ostja. Tartu linnavolikogu kehtestatud Tartu linnavara eeskirjas on kehtestatud linnavara võõrandamiseks avaliku enampakkumise korraldamise põhimõtted, mis sätestavad ühtlasi ka objektiivsed piirangud enampakkumisel osalejatele. See omakorda tähendab, et kõikidel isikutel, kelle suhtes ei tulene Tartu linnavara eeskirjast piiranguid, on enampakkumisel osalemine lubatud, ja enampakkumise võitjaks tunnistatakse nende hulgast parima pakkumise teinud isik. Kui linnavalitsus asuks mingitest muudest subjektiivsetest kaalutlustest lähtuvalt hindama enampakkumise võitja meeldivust, oleks see õigusvastane ja lubamatu.

Kui ettevõte teenib vähem kui aastaga linnalt ostetud kinnistut edasi müües neljakordse tulu, kas see mitte ei tähenda, et andsite linna vara liiga odavalt käest?

Enampakkumise alghind määrati kindlaks eksperthinnangu alusel. Igat tehingut tuleb hinnata selle teostamise aja kontekstis. Tehingu teostamise ajale oli omane kinnisvarahindade pidev tõus. Linnavalitsuse korraldatud avalikul enampakkumisel pakuti linnale nimetatud kinnistu eest 3 001 000 krooni. Nimetatud hind oli kõrgem kui alghind. Kuna keegi rohkem ei pakkunud, järelikult oli tol hetkel nimetatud summa näol tegemist kinnistu turuväärtusega.Teadmata järgmiste tehingute täpsemaid asjaolusid, pole mul kuidagi võimalik nimetatud tehinguid kommenteerida. Kuna kinnistul asus Sõpruse kauplus, võis edasimüügi hinda mõjutada kinnistu väärindamine remondi abil, ettevõtte majandusseisu paranemine, kauba koguse muutus laos, brändi müümine koos kinnistuga, rendilepingu muutmine kinnisvara omanikule oluliselt soodsamaks või mis iganes muu tegur.On küllaltki suur tõenäosus, et aasta pärast edasimüüdu erines oluliselt linna käest ostetust. On ka võimalus, et uus ostja maksis ebamõistlikult kõrge ostuhinna ning just seetõttu sattus hiljem majandusraskustesse. Samas pole sellisel tagantjärele hinnangute andmisel sisulist mõtet. Linnale pakutud enampakkumise lõpphind oli alghinnast kõrgem ja seepärast linn aktsepteeris seda. Mis lisaks kinnisvarahindade tõusule võimaldas uuel omanikul hiljem kinnistu kallimalt müüa, ei ole mulle teada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas