Erki Urva: Estonian Airi ei tohi lasta allavett minna

Mis puudutab eile teatavaks tehtud uut Estonian Airi juhti Jan Olof Palmeri, siis ehkki mees on juhtinud kaht praeguseks pankrotis lennufirmat Cimber Sterling ja Skyways, ei tasu Urva sõnul sellest ennatlikke järeldusi teha.

“Mis puudutab lennufirmasid Cimber ja Skyways, siis nende taust on natuke erinev ja keerulisem. Ei olnud päris nii, et lennufirma oli halvasti juhitud ja läks pankrotti,” selgitas Urva. Ta ütles, et need kaks pankrotti olid tingitud omanike äriideedest, mida üritati ellu viia.

“Cimber oli ammu tegutsev Taani päritolu eralennufirma, mis toimetas ja hoidis madalat profiili pikka aega. Skyways toimetas samuti kohalikel liinidel Rootsis päris edukalt. Ühel hetkel tulid sinna seljataha Ida-Euroopast pärit investorid ja üritasid hakata meeletut ekspansiooni tegema – laienema ja liitma erinevaid lennufirmasid. Kogu selle kupatuse pankroti põhjus oli lõpuks see, et omanikel polnud enam piisavalt raha, et ekspansiooni jätkata. Elu näitas sedagi, et kõikidel lennufirmadel, mis seda mudelit kasutavad, läheb Euroopas päris kehvasti,” rääkis Urva.

Kas Eestis ei ole inimest, kes suudaks Estonian Airi juhtida? Vaja on inimest, kel on kogemusi lennufirmade nn ümberpööramisega. Eestis on tugevaid juhte, samal ajal oleks praegusel ajal eelistatav, et tegevjuhil oleks lennunduskogemus. Lennundus on spetsiifiline valdkond ning et sellest august, kus Estonian Air on, välja ronida, tuleks teha üsna kaalutletud ja täpseid otsuseid. Seal mängu- ja katsetamisruumi eriti palju pole.

Kui palju on Estonian Airi raskustes süüdi lennundusvaldkonna kriis ja kui palju süüd on Taskilal? Ei saa öelda, et Taskilal oleks ainuisikuline süü. Talle esitati selge poliitiline tellimus. Kui ta paika pandi, oli kindel käsk, et tuleb lennata väga paljudesse sihtkohtadesse ja teha seda kasumlikult, mis pole lühikeses perspektiivis mitte kuidagi tehtav. Teiseks oleks nõukogu, kes selle strateegia kogu aeg heaks kiitis, pidanud aga aru saama, et see strateegia on riskantne. Olen ka varem öelnud, et see strateegia pole iseenesest võimatu, kuid nõuab väga palju aega ja raha ning seda pole võimalik teha poole aastaga. Tegemist oli väga riskantse poliitikaga ja mina poleks sellises mastaabis selletaolist teed küll valinud. Ka nõukogu polnud päris tasemel ega saanud aru, kui keeruline on lennundusvaldkond – roheline tuli anti väga riskantsele strateegiale.  Olen seda meelt, et Estonian Airi ei tohi lasta allavett minna, sest see tooks Eesti majandusele kaudselt palju suurema kahju kui ettevõtte praegune 20 miljoni eurone kahjum. Teisest küljest ei saa valitsus ka lõpmatult doteerida Estonian Airi, sest siis tuleb Euroopa Liit kallale. Valikud on keerulised.

Kui Taskilale määratakse lahkumishüvitis, on see õigustatud? Taskila töötasu oli õigustamatult suur. Alati võib öelda ka nii, et selliste kahjumite juhtimiseks peabki kõrge palk olema.

2000–2002 Jørn EriksenViis väikeses kahjumis olnud ettevõtte tagasi kasumisse, vaatamata sellel, et 2001. aasta terrorirünnakute järel oli lennundus raskes seisus.

2002–2005 Erki UrvaTosina aasta jooksul ainus juht, kelle ajal lennufirma oli püsivalt kasumis. Samas käive kasvas tagasihoidlikult.

2005–2006 Børge ThornbechJuhtis ettevõtet lühikest aega,  kuni Urva lahkumise järel leiti uus juht.

2006–2011 Andrus AljasEnne majanduskriisi suutis ettevõtte käivet jõudsalt kasvatada, samas kasumisse tõusta ei õnnestunud. Jätkuv kahjum maksis Aljasele lõpuks ka töökoha.

01.06.2011–30.10.2012 Tero TaskilaSuurte lootustega lennufirma etteotsa valitud kõrgepalgalise soomlase kontosse jäävad suurejoonelised plaanid ja suurejooneline kahjum.