Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    92% teavad elektrituru avanemisest

    92 protsenti eestimaalastest on kuulnud elektrituru konkurentsile avanemisest 1. jaanuaril 2013. Võrreldes aasta algusega on elanike teadlikkus kasvanud 28 protsendipunkti, selgus uuringufirma TNS Emor seireuuringust.

    Uuringu kohaselt on elektrituru avanemisest kuulnud 100% kõrgharidusega inimestest, vahendab majandusministeerium. Vähemalt 95% on teadlikkus 35-74-aastaste, eestlaste, Lääne-Eesti ja Tartu piirkonna elanike ning keskmise ja suurema sissetulekuga inimeste seas. Alla 80% teavad turu avanemisest vaid 15-24-aastased ning õpilased ja üliõpilased, kel enamasti pole elektrimüüja valikuga seotud otsuseid vaja langetada. Kõigi teistes sihtrühmades jääb informeeritus 80% ja 100% vahele.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Ando Leppimani sõnul on teadlikkus elektrituru avanemisest oluliselt paranenud mitte-eestlaste ja Virumaa elanike seas, kes varasemate uuringute järgi olid kõige halvemini informeeritud sihtrühm. “86% mitte-eestlastest ning 82% virulastest on Emori andmetel oktoobri alguse seisuga kuulnud elektrituru avanemisest konkurentsile,” lausus Leppiman. “Siiski soovib enamik inimesi rohkem detailset infot selle muutuse kohta. Näiteks on üle poole tarbijatest jätkuvalt ekslikul arusaamal, et turu avanemine puudutab nii elektrienergiat kui võrguteenust.”
    TNS Emori uuringu andmetel on elektritarbijate põhiküsimuste esikolmik püsinud kogu aasta vältel muutumatu: mis juhtub hindadega, millised on uued elektripakkumised ja kes on uued elektrimüüjad. “Need kõik on küsimused uusi kliente soovivatele elektrimüüjatele, sest riik peab vabaturul hoidma täiesti erapooletut joont,” rõhutas Ando Leppiman. “Me ei saa riigi ellukutsutud infotelefoni, veebi ja muude kanalite kaudu äriettevõtete pakette ja hindu inimestele selgitada ega veelgi vähem mõnda konkreetset turuosalist soosida. Saame anda üldisi nõuandeid, kuidas elektripakkumisi võrrelda ja mille alusel elektrimüüjat valida. Vabaturul peab valiku tegema ikkagi tarbija ise nagu igaüks valib ise mobiilside pakkujat, võrdleb poes eri tootjate toidukaupa või eelistab mõnda konkreetset tanklat.”
    Värske seireuuringu kohaselt on 185 000 eestimaalast kuulnud elektrituru avanemise riiklikust veebilehest avatud2013.ee ning 144 000 teadlikud infotelefonist 6 160 160.
    Elektrituru avanemise seireuuringu viis läbi uuringufirma TNS Emor, küsitledes septembri lõpus ja oktoobri alguses kõikjal üle Eesti personaalintervjuude käigus 500 inimest vanuses 15-74 aastat.
    Vastavalt Eesti ühinemislepingule Euroopa Liiduga avaneb 2013. aasta alguses elektriturg täielikult konkurentsile. Elektritarbijad saavad valida endale sobiva elektrimüüja ning hinnapaketi. Turu avanemine puudutab kolmandikku elektriarvest – elektrienergia hinda. Kui tarbija elektrimüüjat ei vali, tagab talle elektri piirkonna võrguettevõtja nagu seni. Samas ei saa ka pärast 1. jaanuari 2013 valida võrguettevõtjat, kes elektrienergia koju või kontorisse toimetab: see jääb igal tarbijal samaks. Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007. aastal, Eestile anti 2004. aastal üleminekuperiood kuni 2013. aasta 1. jaanuarini.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Uuring: klienditeenindus 400 protsenti paremaks? Tehtav!
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Balti aktsiaturud kukkusid väikese käibega
Balti aktsiaturgudel oli täna vaikne ning ühtlaselt punane päev, sest Balti koondindeks langes -0,4%, Tallinna börs kukkus -0,32%, Riia turg vajus -0,78% ning Vilnius taandus -0,25%.
Balti aktsiaturgudel oli täna vaikne ning ühtlaselt punane päev, sest Balti koondindeks langes -0,4%, Tallinna börs kukkus -0,32%, Riia turg vajus -0,78% ning Vilnius taandus -0,25%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Põllumeestele antakse 19 miljonit toetust biometaani tootmiseks
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Rail Balticu projekt on ohus: puudu on kuni 19 miljardit eurot
Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus neljakordistunud ning sellest võib tekkida 10–19 miljardi eurone eelarvepuudujääk, leiavad Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollid täna avaldatud ühisaruandes.
Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus neljakordistunud ning sellest võib tekkida 10–19 miljardi eurone eelarvepuudujääk, leiavad Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollid täna avaldatud ühisaruandes.