• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad üritavad petta majaehitusega

    Maksuamet on viimastel aastatel tuvastanud mitmeid juhtumeid, kus ettevõtjad soetasid endale äriühingute nimel kortereid või ehitasid endale maja, väites, et ehitatakse ettevõtlusega seotud eesmärkidel. Ettevõtete majandusseisu paranemisega suureneb ka selliste juhtumite arv.

    “Üllatusmoment on olnud nii mitmelgi sellisel  soetajal. Kui näiteks hommikul uksekella kuuldes duši alt tulles käterätt ümber on ja ukse taga on maksuametnikud, kes soovivad korterit vaadata,” rääkis maksuameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik. Maksudeklaratsiooni järgi oli tegemist kontoriga, kuid seda külastades selgus, et see oli tegelikult firma omaniku kodu.
    Lemendiku sõnul on seoses ettevõtete rahalise seisu paranemisega suurenenud ka sääraste skeemide arv, kus ettevõtja üritab isiklikke kulutusi näidata talle kuuluva ettevõtte ettevõtlusega seotud kuludena. Praegu on jälle majanduskasv, ettevõtetel on hakanud raha natuke rohkem liikuma ja taas üritatakse isiklikku eluaset soetades maksude maksmist vältida, rääkis Lemendik.
    Näiteks esitas üks äriühing riigile käibemaksu tagastusnõudeid kokku 78 000 euro ulatuses. Tehtud kulud olid seotud äriühingu juhatuse liikme krundile eramaja ehitamisega. Etteteatamata kontrolli käigus avastas maksuhaldur, et eramu on juba sisustatud ja majas elab äriühingu juhatuse liige koos oma perekonnaga.
    Valikud: turuhinnaga üür või erisoodustusmaks. Ernst & Young Baltic ASi partneri ja juhatuse liikme Ranno Tingase sõnul soosib maksusüsteem äriühingu vormi siis, kui kinnisvara ostetakse väljaüürimise eesmärgil ning kus maksustamine toimub alles kasumi jaotamisel, mitte igal aastal nagu füüsilise isiku tulude puhul. Seega on üürileandmiseks kinnisvara soetamine äriühingule äriliselt mõistlik. Samas, kui kinnisvara ostetakse juhatuse liikmele elamiseks või suvilaks, siis on see tulumaksuseaduse tähenduses erisoodustus, kui just ei maksta üüri vastavalt turuhinnale, rääkis Tingas. “Erisoodustus on aga väga kõrgelt maksustatud – näiteks tasuta üür väärtuses 1000 eurot tähendab maksukohustust ligi 700 eurot.”
    Kui kinnisvara kasutatakse nii elukohana kui ka kodukontorina, siis tuleks leida mõistlik proportsioon, mida on võimalik maksuhaldurile põhjendada. Tingas soovitas juba planeerimise käigus proportsioonid täpselt läbi mõelda.
    Universaalset soovitust on Tingase sõnul raske anda, sest maksuriskid sõltuvad iga juhtumi eripärast. “On olnud juhtumeid, kus maksuhaldur on soovinud sellist “kodukontorit” külastada, et ise selle kasutusotstarbes veenduda. Seega palju sõltub sellest, kui hästi on võimalik kulusid põhjendada ning kas ka maksuhaldur ja vaidluse korral ka kohus nende põhjendustega nõustub,” rääkis ta.
    Regarde Grupi kohtuasi venib
    Praeguseks likvideeritud kinnisvaraettevõttele Regarde Grupp heitis maksuamet ette, et Andrekse teele ehitati osaühingu osanikule Valeri Melnikovile soodsatel tingimustel elumaja, kuigi väideti, et sinna tuleb külalistemaja. Vaidlus maksuametiga jõudis kohtusse.Kohtudokumentidest selgub, et OÜ Regarde Grupp ehitas oma osanikult saadud laenu eest maja ja rentis selle välja teisele äriühingule, hiljem aga laenu andnud osanikule, kes kasutas seda oma eluruumina.2002. aastal kohustas maksuamet OÜ Regarde Gruppi tasuma käibemaksu 1 439 018 krooni ja intressi 528 394 krooni. OÜ Regarde Grupp esitas selle peale aga vaide, mille järel käibemaksu intresside summa 528 394 krooni tühistati, kuid käibemaksu summa 1 439 018 krooni jäi samaks. Kohus põhjendas oma otsust sellega, et Andrekse tee 44 hoone ehitati eesmärgiga võtta see elamuna kasutusele. Samuti leidis kohus, et OÜ Regarde Grupp ehitas osaühingu osanikule Valeri Melnikovile soodsatel tingimustel elumaja.Raha, mille OÜ Regarde Grupp Melnikovilt laenas, kulus maja ehitamiseks, sisustamiseks ja raamatupidamise korraldamiseks. Kohus ei pidanud tõeseks väidet, et vastavalt äriplaanile kavatseti majja rajada külalistemaja. Näiteks ei ole elamu projektdokumentatsioonis arvestatud majandusministri kinnitatud määrusega, kus on sätestatud majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded.Selle juhtumi puhul jätkub kohtuvaidlus taas Tallinna ringkonnakohtus, sest riigikohus otsustas rahuldada maksuameti kaebuse ringkonnakohtu otsuse kohta ja saatis otsuse uuesti läbivaatamiseks tagasi ringkonnakohtusse.Helistades likvideeritud firma kontaktnumbril, vastab vene keelt kõnelev naisterahvas, kes ütleb, et ettevõtte endised omanikud ei viibi Eestis ning nendega rääkida pole võimalik.
    Lõppenud vaidlus: Atmosphere peab maksud tasuma tagantjärele
    Hulgikaubandusettevõte OÜ Atmosphere üritas maksuametit tüssata, kohus aga otsustas, et maksud tuleb maksta tagantjärele.OÜ Atmosphere omanik Aina Ambrosius, kellest seltskonnaajakirjandus on kirjutanud ka kui Meelis Lao kunagisest südamedaamist, palus apellatsioonkaebuses Tallinna halduskohtult tühistada Pirita tee 28a–72 korteriga seotud kulutuste maksustamine.Maksuamet teatas 2010. aasta 8. aprillil OÜ-le Atmosphere, et ettevõttel tuleb tasuda 2008. aasta viie kuu eest (juuni–november) kokku 302 373 krooni tulumaksu ja sama aja eest 475 159 krooni sotsiaalmaksu erisoodustustelt. Ettevõttelt nõuti ka käibemaksu 1 887 170 krooni, millest 1 601 695 võeti maha tagastustaotluse arvel.Riigikohus märkis otsuses, et Ambrosius kasutab mainitud korterit enda ja oma perekonna elukohana ning seda vaatamata asjaolule, et korter oli vahepeal mitme üüritehingu kaudu väidetavalt renditud Jürgen Järvikule, kelle laenatud raha eest korter tegelikult osteti. Kohtu hinnangul püüti maksuhaldurile näidata, et korterit kasutatakse äriühingu tarbeks.Kohtuotsuse järgi peab OÜ Atmosphere maksma tagasiulatuvalt käibemaksu 1 887 170 krooni ja tulumaksu 302 373 krooni. Eurodes on summa kokku 140 355 eurot. Sotsiaalmaksu osa tühistati.Ettevõtte omanikku Aina Ambrosiust ei õnnestunud telefonis tabada. OÜd Atmosphere kohtus esindanud advokaadibüroo Casus advokaat Kaspar Lind ei soovinud jõustunud kohtuotsust kommenteerida.
     
     
    Tasub teada
    Ligi 40 miljoni eest lisamakse
    4712 kontrolli korraldas maksu- ja tolliameti kontrolliosakond tänavu 10 kuuga.juurde määrati 38,7 miljonit eurot makse, praeguseks on neist riigieelarvesse laekunud 26,3 miljonit eurot.Esitatud käibemaksu tagastusnõuete suhtes menetleti 3143 asja, mille tulemusel määrati täiendavalt makse 20 miljonit eurot ja jäeti rahuldamata tagastusnõudeid summas 16,5 miljonit eurot.
    Kõige probleemsemad tagastusnõudedAutode ostutehingudKulla ja kuldehete vahenddamineEttevõtlusega mitte seotud kinnisvara soetamine
     
     
    Üks küsimus
    Miks soetada kinnisvara firma kaudu?
    Ranno Tingas, Ernst & Young Baltic ASi partnerKinnisvara äriühingusse ostmise üks põhjus võib olla olukord, kus raha on äriühingus ja kuna selle dividendina jaotamisel tuleb maksta dividendilt tulumaksu, siis omanikule tundub kasulikum teha kulutus veel maksustamata rahast.Teine motivatsioon võib olla sisendkäibemaksu mahaarvamine, kuigi eluruumide korral on sisendkäibemaksu mahaarvamine väga piiratud (võimalik vaid müügiks mõeldud kinnisvara puhul) ning maksuamet kontrollib hoolega sellised käibemaksutagastusi.Lootus, et ehk maksuamet ei kontrolli, ei ole väga õigustatud, sest maksuamet saab kerge vaevaga kontrollida kas linnade või hoonete kaupa, milliseid kortereid omavad äriühingud, ning seejärel kontrollida nende kasutusotstarvet.Kui aga ostetakse äripind, siis on käibemaksu mahaarvamine loogilisem, kuigi ka sel juhul tuleb lähtuda kasutamise otstarbest.Kinnisvara soetamine äriühingule ei ole keelatud, aga kui hiljem hakatakse seda kasutama elukohana, siis tekitab see probleeme, kui selle eest ei maksta turutingimustel üüri.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.