- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,1%40 041,12
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,13
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,1%40 041,12
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rehn tahab Saksa majandusedust enam selgust
Reeglina tehakse seda siis, kui mõne ELi riigi majanduses on alust kahtlustada tasakaalustamatust - näiteks on sarnasel moel luubi alla võetud Põhjala riikide kuumavad kinnisvaraturud.
Rehn kirjeldab esmalt, kuidas Saksamaa majandus ja konkurentsivõime Euroopa integratsioonist on kasu saanud. Nii sellega, et euro on hoidnud vahetuskursi madalamana kui suur ülejääk eeldaks, kui ka sellega, et Saksamaa ettevõtted on saanud uutesse liikmesriikidesse laienedes tootmiskulusid alandada. Rehn kiidab Saksamaa kvaliteetseid kaupu, nihkudes sammhaaval lähemale postituse kriitilisele osale.
Rehn tõdeb, et suure ülejäägi on tinginud see, et Saksamaal säästetakse rohkem kui tarbitakse või investeeritakse. Samas eeldaks ühiskonna vananemine just investeerimist, et majandus muutuks enam kapitalimahukaks.Kui aastal 2000 moodustasid Saksamaal investeeringud SKPst 21,7%, siis praegu vaid 17,6%, mis on oluliselt väiksem proportsioon kui paljudes teistes euroala riikides.
Euroala esimesel kümnendil investeeriti palju Saksamaa sääste teistesse liikmesriikidesse, kuid kahjuks valdavalt mitte tootlikesse varadesse, vaid pigem anti hoogu laenu- ja kinnisvarabuumile. Kui mull lõhkes, kannatasid ka Saksa pangad. Rehn ärgitab otsima lahendusi, mis oleksid kasulikud nii Saksamaale kui ka teistele liikmesriikidele.
"Kitsaskohtade kõrvaldamine kodumaiselt nõudluselt aitab Saksamaa kaubanduskonto ülejääki vähendada," kirjutas Rehn. Kodumaise nõudluse kasvutempo on küll viimase kahe aastaga kahekordistunud, möönab Rehn, kuid nendib samas, et see on ikka alles liiga tagasihoidlik. Erasektori investeeringud on tänavu taas languses.
Rehni soovitus on, et Saksamaa looks tingimused stabiilseks palgakasvuks - eelkõige madalamapalgalistel, vähendades makse ja sotsiaalkindlustusmakseid. Suur kasutamata potentsiaal on teenuste turul - näiteks ehitussektoris, kus võiks olla palju enam konkurentsi ja kodumaise kasvu võimalusi. Käivitunud energiareformid eeldavad aga paremat regulatiivset raamistikku, mis julgustaks erasektorit rohkem sellesse valdkonda investeerima. Ja kui Saksamaa sisenõudlus suureneb, väheneb ka surve euro vahetuskursi tugevnemiseks, mis teeks äärealariikide jaoks lihtsamaks oma kaupade ekspordi väljapoole euroala.
"Kuna need olulised küsimused väärivad põhjalikumalt analüüsi, tuleb Euroopa Komisjonil sel nädalal kaaluda, kas käivitada Saksamaa majanduse kohta süvaanalüüs ELi makromajanduse tasakaalustamatuse protseduuri raames," kirjutab Rehn. "Selline analüüs annaks nii Euroopa kui ka Saksamaa poliitikakujundajatele detailse pildi euroala suurima majandusruumi ees seisvatest väljakutsetest ja võimalustest."
Lõppu märgib Rehn, et Saksamaa pole ainus riik, mis väga palju ka teisi riike mõjutab. Teine selline riik on Prantsusmaa.
"Kui Saksamaa astuks samme oma kodumaise nõudluse ja investeeringute suurendamiseks samas kui Prantsusmaa reformiks konkurentsivõime tõstmiseks oma tööjõuturu, ärikeskkonna ja pensionisüsteemi, teeksid nad koos suure teene kogu euroalale - kindlustades tugevama majanduskasvu, luues juurde töökohti ja vähendades sotsiaalseid pingeid," kirjutas Rehn.
Seotud lood
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele