Euroopa reformib põllumajanduspoliitikat

Kuna parlament soovis tagada, et otsetoetusi saavad vaid aktiivselt põllumajandusega tegelevad talunikud, õnnestus saadikutel veenda ELi Nõukogu, et viimane võtaks kasutusele nn musta nimekirja taotlejatest, kes tegelikult põllumajandusega ei tegele - näiteks spordiklubid või lennujaamad. Sellised taotlejad lülitatakse toetuste saajate hulgast automaatselt välja, toetuse saamiseks peavad nad tõestama, et põllumajandus moodustab märkimisväärse osa nende sissetulekust.

Lisaks nõudis parlament kohustusliku ELi mehhanismi kehtestamist, mis annaks noortele põllumeestele lisatoetust 25 protsendi ulatuses esimese 25 kuni 90 hektari ulatuses. Rohkem toetust saaksid ka väikepõllumehed, kuid üle 150 000 euro toetust saavate suurte põllumajandusettevõtete toetusi vähendatakse vähemalt viie protsendi ulatuses.

30 protsenti liikmesriikide otsetoetuste eelarvest saab kulutada ainult juhul, kui juurutatakse keskkonnasõbralikumaid põllupidamisviise, näiteks põllukultuuride mitmekesistamine ja püsirohumaa säilitamine.

Mitmekordsed toetused samade keskkonnaeesmärkide saavutamise eest ei ole uute reeglite kohaselt lubatud ja põllumeestele, kes ei järgi kohustuslike keskkonnasõbralikumate põllumajandustavade juurutamise nõudeid, võib rakendada lisasanktsioone.

Veel tagas parlament lisaraha andmise põllumeeste organisatsioonidele, et need oleksid paremini valmis turukõikumisteks ja omaks tugevamat positsiooni hinnaläbirääkimistel.