Valitsus saatis riigikogule eelnõu, mille eesmärk on suurendada finantsstabiilsust ning tagada finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus.
Eelnõuga nähakse ette, et pangad ja investeerimisühingud peavad hoidma senisest rohkem kvaliteetset kapitali ja looma lisapuhvreid. See tähendab, et pangad peavad hoidma võimalike kahjumite katmiseks lisareserve, mis piirab panga omanike kasumi väljavõtmist ja suurendab omanike vastutust.
Panga juhtimisorganitele kehtestatakse rangemad nõuded. Täpsustatakse nõudeid juhatuse ja nõukogu koosseisule ja pannakse paika, kuidas hinnata pangajuhtide pädevust ja nende töö tulemuslikkust eelkõige riskide juhtimisel. Lisaks sätestatakse, et panga juhtorganite koosseis peab olema panga juhtimiseks piisavalt mitmekesine.
Eelnõuga sätestatakse senisest suurem kontroll alternatiivfondide valitsejate üle. Alternatiivfondide all peetakse eelkõige silmas riskifonde, kellele pannakse osaliselt süüks eelmise kriisi tekitamist ja selle võimendamist. Seni ei ole nende fondide üle põhjalikku järelevalvet tehtud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uued nõuded jõustuvad 2014. aasta alguses. Eestis tegutsevatele pankadele ei avalda uus regulatsioon tõenäoliselt nii märkimisväärset mõju kui Euroopa suurematele panganduskontsernidele, sest siin tegutsevad pangad on juba hoidnud tunduvalt rohkem kapitali kui normid ette näevad.
Eelnõu põhineb ELi õigusaktidel, mis omakorda tuginevad rahvusvahelistel panganduse standarditel (nn Baseli reeglid). Üks peapõhjusi, miks need aktid välja töötati, on 2008. aastal maailma tabanud finantskriis, mis tõi välja finantssektori rahastamise ja kontrolli puudujäägid. Uued nõuded peaksid aitama vältida sellise ulatusega kriisi kordumist ja probleemide lahendamiseks maksumaksja raha kasutamist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!