Monti Davosis: Brüsselist on võimu tagasi saadud küll
Kommenteerides täna Davosis maailma majandusfoorumil Suurbritannia peaministri David Cameroni üleskutset osa võimu Brüsselist tagasi nõutada, ütles Itaalia peaminister Mario Monti, et seda on tehtud, kuid eelkõige tuleks teemale läheneda pragmaatiliselt.
Monti kasutas näidet ajast, mil ta oli Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik. Pärast põhjalikku reformi saadeti osad pädevused tagasi kohalikele konkurentsiametitele. Brüsseli agendasse jäid vaid kõige suuremad, sh transatlantilise haardega teemad.
Samas suur osa raskustest, mida Itaalia noortel täna kannatada tuleb, on alguse saanud eelarvedistsipliini puudumisest aastakümneid tagasi, mil Brüsselist mingeid piiranguid riikide eelarvepoliitikale ei seatud, märkis Monti.
„Oluline on teemale läheneda pragmaatiliselt, mitte ideoloogiliselt,“ ütles Monti ühises diskussioonipaneelis Taani, Iiri ja Hollandi peaministriga.
Praeguse ELi eesistujariigi Iirimaa peaminister Enda Kenny andis mõista, et Euroopal pole praegu aega volituste tagasi nõutamise üle vaielda.
Pigem tuleks praeguses suhteliselt rahunenud olukorras vaadata, kus Euroopa Liit saaks ühiselt kõige paremini uute töökohtade loomiselt takistused eest lükata. Jätkata ühisturu väljaarendamist ning töötada vabakaubanduslepingute sõlmimiseks USA, Jaapani, Kanadaga.
Kenny ei jaganud küll Mario Monti optimismi, et lepingu USAga võiks valmis saada juba lähema kahe aasta perspektiivis (põllumajandusteema on selleks liiga keeruline), kuid tugevad eeldused leppe sõlmimiseks saab selle ajaga tehtud küll.
„Ma ei muretseks praegu võimu tagasinõutamise üle,“ ütles Kenny.
Hollandi peaminister Mark Rutte oli enam valmis Cameroni ideest kinni haarama, kuid temagi ei toetanud mõtet, et riigid võiksid omale ükshaaval erandeid välja nõuda. Kui mingid volitused Brüsselist tagasi lähevad, siis 27 riigi tasemel.
Taani peaminister Helle Thorning-Schmidt kiitis samas viisi, kuidas euroalal vajalikke reforme läbi viies on uks alati lahti jäetud ka nendele riikidele, kes rahaliitu ei kuulu. Nii fiskaallepe kui nüüd ühtne pangandusjärelevalve on kõik olnud n.ö euro+ algatused.
„Ühtsusesse ei aetud kiilu ja meie valisime selle tee,“ ütles ta.
Kui aga peaministritelt küsiti, kas Euroopa Liit vajaks lähiajal aluslepingute muutust, mille raames Cameron Briti liikmelisusse tingimused ümber rääkida loodab, oli Itaalia ja Taani peaministri vastus selge ei ning ka Iirimaa ja Holland ei pidanud seda vähemalt lähiajal vajalikuks.
Kui liikmelisuse küsimus ükskord brittidele lauale pannakse, siis peab see olema selge valik liidus jätkamise või liidust lahkumise vahel, ütles Monti. Britid peavad aru saama, et „ei“ tähendab lahkumist ka ühisturult.
„See olgu selge küsimus, mitte mingi poolik positsioon, mis teiste riikide liikumist halvab,“ oli Monti kategooriline.
Enda Kenny rõhutas, et paljudes teemades – olgu see digitaalne ühisturg või muud teemad, mis on ka Suurbritanniale olulised, on asju kõige parem mõjutada siiski liidust seestpoolt. Ja sellise tee on valinud Iirimaa.