Sirje Rank • 15 jaanuar 2013

Cameron riskantsel Euroopa kursil

Sel reedel saab Euroopa ja ülejäänud maailm lähemalt kuulda, millisena visandab Suurbritannia tulevikku Euroopa Liidus või sellest väljas riigi peaminister David Cameron.

Juba ette palju poleemikat tekitanud kõne peab Cameron 18. jaanuaril Hollandis, jätkates Briti peaministrite traditsiooni pidada oma kaalukamad sõnavõtud Euroopa teemal mandril.

Tegemist on kindlasti ühe kaaluka kõnega. 40 aastat kestnud liikmeksoleku järel on David Cameron nii oma partei kui ka Briti euroskeptilise avalikkuse tugeva surve all suhted Brüsseliga üle vaadata. Radikaalsemad hääled nõuavad referendumit.

Cameron ise pooldab Suurbritannia jätkamist ELi liikmesriigina, saades hästi aru, kui tähtis on 500 miljoni elanikuga ühisturg Suurbritannia majandusele. Ent teatud valdkondades võiks Brüsseli sekkumist vähem olla – näiteks immigratsiooni või tööhõive alal. Peaministri plaan on kasutada võimalust, mis avaneb, kui rahaliidu tugevdamiseks tuleb teha muudatusi ELi aluslepingutes. Suurbritannia tahab liikmeks oleku tingimused uuesti läbi rääkida ning tulemuse siis rahvahääletusele panna. Näiteks 2015. aasta üldvalimiste järel.

„Ma arvan, et praegu on palju inimesi, kes ütlevad: "Ma tahan Euroopasse kuuluda, kuid ma ei ole selle suhte kõigi aspektidega rahul ja tahan neid muuta.“ See on minu vaade asjadele,“ ütles Cameron esmaspäeval intervjuus BBC-le.

Võta või jäta tüüpi referendumit juba lähemal ajal, kus küsimuseks oleks liidus jätkamine või liidust lahkumine, Cameron õigeks ei pea.

EList võimaliku lahkumise teemaga on Cameron võtnud omale hulga riske. See lõhestab konservatiive, ajab kiilu valitsuskoalitsiooni vahele, riskib rikkuda Suurbritannia suhted teiste liikmesriikidega ning kõigutada brittide positsiooni globaalsel tasandil.

Tavatu sammuna hoiatas läinud nädalal USA Euroopa asjade asevälisminister Philip Gordon, et USA huvides on tugev Suurbritannia just ELi liikmesriigina.

Kriitilisi ja hoiatavad hääli kostab ka Euroopast. Esmalt tekitas furoori Cameroni plaan pidada oma Euroopa Liidust võimaliku lahkumise kõne samal päeval, mil Prantsusmaa ja Saksamaa tähistavad pidulikult 50 aasta möödumist kahe riigi leppimise pitseerinud Elysée lepingust. See pinge lahenes, kui Cameroni kõne pidamise aeg määrati tulevale reedele.

ELi eesistujariigi Iirimaa peaminister Enda Kenny on Suurbritannia EList võimaliku lahkumise väljavaadet nimetanud „kohutavaks“.

BBC vestlussaates „Hardtalk“ üles astunud Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Joaquin Almunia ütles, et Suurbritannia lahkumine EList oleks väga halb asjade käik ka teistele liikmesriikidele ning „hävitav“ Londoni enda jaoks. Samas ei pidanud volinik tõenäoliseks, et brittidel kuigivõrd liikmeks oleku tingimusi ümber rääkida õnnestuks. „Klubisse kuuludes ei saa olla selle mõjukas liige, öeldes, et see või teine asi mulle ei sobi,“ ütles Almunia.

Ka Prantsuse presidendi paleest on mõista antud, et EL pole valik „a la carte“, vahendas Reuters.

Lõhenenud on selles küsimuses ka Briti konservatiivid ise, kus üks leer nõuab referendumit ja Brüsselist volituste koju toomist, teine pool on mures negatiivsest mõjust majandusele ja Briti mõjuvõimu vähenemisest Euroopas ja maailmas.

Lõhe läheb ka valitsuskoalitsioonist – EList lahkumisega flirtimine on „arutu risk“, ütles liberaaldemokraatide välispoliitika kõneisik Martin Horwood. Asepeaminister Nick Clegg aga hoiatas teisipäeval, et ELiga uuesti kõnelusi avades tekib pikaks ajaks ebakindlus, mis võib pärssida investeeringuid ja nii Suurbritannia majanduse toibumist, vahendas Reuters.

Euroopa teemaga „flirtima“ sunnib Cameroni brittide euroskepsis, mis on konservatiividelt radikaalse iseseisvuspartei kasuks hääli üle löönud. Ended head ei ole - konservatiivide partei kaks peaministrit – John Majori ja Margaret Thatcheri – kukutasid võimult just partei enda sisetülid Euroopa küsimustes.

Samas näitavad arvamusküsitlused, et kui hääletusele panna David Cameroni plaan – uuesti läbi räägitud liidusuhted – toetas enamus vastanuist liidus jätkamist. Sellise tulemuse andis YouGov Plc läinud nädalal läbi viidud 1995 inimese küsitlus. Liidus jätkamise poolt oli 50% ja vastu 25%.

Suurbritannia suhted Euroopa Liiduga on viimase kolme aastaga järjest halvenenud. Madalpunkti jõudsid need 2011. aasta lõpus, mil üksi Suurbritannia ja Tšehhi jäid kõrvale rangemat eelarvedistsipliini jõustavast nn fiskaalleppest.

David Cameron püüab Suurbritannia seisukohti selgitada nii palju kui võimalik. Sest miks peaksid teised riigid brittidele järeleandmisi tegema? Läinud nädalavahetusel vestles Cameron peaministri büroo teatel Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Hollandi peaministri Mark Ruttega. Tuleval nädalavahetusel sõidab Suurbritanniasse ka Eesti peaminister Andrus Ansip.

Hetkel kuum