Microsoft: piraattarkvara toob kasutajatele rahalist kahju

Uurimistulemused näitasid, et võltsitud tarkvarast, mis ei kaasne arvutiostuga, on 45% pärit internetist. Veebilehtedelt ja P2P-võrkudest alla laetavast tarkvarast lausa 80% sisaldab nuhkvara ning 36% trooja viirust ja reklaamvara. Uuringutulemused saadi 270 veebilehe ja P2P-võrgu, 108 tarkvara allalaadimise ning 155 CD/DVD analüüsimisel. Ühtlasi intervjueeriti 2077 tavatarbijat ja 258 IT-juhti Brasiiliast, Hiinast, Saksamaalt, Indiast, Mehhikost, Poolast, Venemaalt, Taist, Inglismaalt ja Ameerika Ühendriikidest.

Pääsemaks ligi võimalikest ohtudest mitteteadlike arvutikasutajate andmetele, kasutavad küberkurjategijad võltsitud tarkvara sidumist ohtliku pahavaraga. 64% uuringus küsitletute tuttavatest, kes olid kasutanud piraattarkvara, kogesid turvalisuseprobleeme. Ligi pooltel juhtudel muutus isiklik arvuti nii aeglaseks, et tarkvara tuli eemaldada või puututi kokku andmete kadumisega arvutist. 29% vastanutest olid mures identiteedivarguse pärast.

“Küberkuritegevuses on reaalsus see, et üha sagedamini võetakse originaaltarkvara kood, muudetakse see ära ning lisatakse juurde pahavara,” ütles Uduste. Osa sellisest pahavarast on võimeline jälgima inimese iga klahvivajutust, andes seeläbi võimaluse varastada tema isiklikku- ning finantsalast informatsiooni. Võimatu ei ole ka nakatunud arvuti mikrofoni ja veebikaamera märkamatu sisselülitamine, mis annab kurjategijatele täieliku ülevaate arvuti taga toimuvast. “Parim viis sellise ohtliku pahavara arvutisse sattumise vältimiseks on arvutit ostes nõuda originaaltarkvara ning selle saamises ka veenduda,” lisas Uduste.

“Tehtud uurimistöö tulemus näitas selgelt, et võltsitud tarkvara kasutajaid ohustavad peidetud riskid,” rääkis Microsoft Baltikumi antipiraatluse valdkonna juht Anneli Jõesalu. “Tihti valitakse piraattarkvara selleks, et raha säästa, kuid lõpuks on rahaline ja ajaline kulu seeläbi hoopis suuremad,” lisas ta.

Uuringust selgus ka, et töötajad laevad tööandja arvutitesse alla üllatavalt palju tarkvara. Kui 38% ettevõtete IT-juhtidest tõdesid, et seda on ette tulnud, siis töötajatest lausa 57% tunnistas, et nad on paigaldanud tööandja arvutisse isiklikku tarkvara. “Ärevusttekitav on see, et antud vastustest tuli välja, et vaid 30% töötajate poolt tööarvutisse paigaldatud tarkvarast toimib probleemivabalt. Samal ajal kinnitab 65% IT-juhtidest, et töötajate paigaldatav tarkvara suurendab märgatavalt ettevõtte turvariske. Paljudele on see veel tumedaks alaks ettevõtte IT-turvalisuse tagamisel,” selgitas Jõesalu.