Elering tõstis juhtide palka 14 protsenti

Eleringi juhatuse ja nõukogu liikmete sissetulek tõusis aastaaruande järgi eelmisel aastal 13,7%, selgus ettevõtte aastaaruandest.

“Nõukogu lähtus oma otsuses Fontese uuringust, mille kohaselt olid Eleringi juhatuse liikmete palgad keskmiselt 20 protsenti madalamad kui võrreldavates teistes Eesti ettevõtetes,” selgitas Tatar. Tema sõnul said nõukogult ettevõttele seatud strateegilised eesmärgid ühingu tegevusele alates investeeringutest kuni elektrituru arendamiseni täidetud. “Lisaks korraldab ettevõte erakordselt mahukat investeeringute programmi,” märkis Tatar.

Eleringi juhatuse liige ja finantsdirektor Peep Soone viibib praegu puhkusel ning ei olnud eile valmis vastama.

Eleringi aastaaruandes oli kirjas, et  juhatuse ja nõukogu liikmete sissetulek kasvas 205 000 eurolt 233 000 eurole, see sisaldab põhitasusid, lisatasusid, preemiaid ja puhkusetasusid.

Isikute kaupa pole palgatõus välja toodud. Erinevalt Eesti Energiast ei ole juhatuse liikmete töötasud persooniti aastaaruandes välja toodud. Küll aga on teada, et 2011. aastal teenis juhatuse esimees Taavi Veskimägi 79 315 eurot ning liikmed Peep Soone ja Kalle Kilk vastavalt 50 429 ja 50 440 eurot.

Eleringi töötajate keskmine töötasu kasvas 2012. aastal küll vaid 2,5%, kuid ulatus muljetavaldava 1749 euroni kuus (20 988 eurot aastas).

Aruandes märgitakse, et Eleringi keskmine töötajate arv oli 2012. aastal 145, tööjõu voolavus püsis ettevõttes väga väike (5% möödunud aastal) ja töötajate keskmine staaž suur (15 aastat).

Ettevõtte sõnul on edu järjepidevuse tagamiseks kriitilise tähtsusega järelkasv ja töötajate areng. “Teeme  koostööd Eesti ülikoolidega ning pakume üliõpilastele põhjalikku praktikaprogrammi. Valdav enamus (82%) meie töötajaist on kõrgharidusega ning mitmed ühendavad töö õpingutega,” seisab aruandes.

 

Taust

Läheb suureks invsteerimiseks

Elering teenis möödunud aastal 109 miljoni eurose käibe juures 35 miljonit eurot kasumit.Kogu puhaskasumi lubab Elering suunata investeeringuteks.investeerida on 2013. aastal plaanis 209 miljonit eurot, millest enamik läheb Estlink 2, Estlink 1 ja avariiseireelektrijaama projekti rahastamiseks.vabu rahalisi vahendeid oli 2012. aasta lõpu seisuga 24,0 miljonit eurot. Lisaks on Eleringil kasutamata 110 miljoni eurone laenulimiit ning Eesti ja Soome vahelise elektrilise ühenduse Estlink 2 ehitamiseks on saamata veel Euroopa Liidult 35 miljoni euro eest tagastamatut finantsabi.