Indrek Klammer –  Eesti põllunduse esitippjuht

Argipäev on huvitavalt argine. Indrek Klammer on poole päevast kontoris paikne ja teise poole veedab oma valdusi üle vaadates, seal on alati, mida arutada ja millele mõelda. “Nüüd saan juba toetuda oma juhtide meeskonnale, tööprotsessi ei pea enam otseselt sekkuma. Kui midagi tahan öelda, siis otseste juhtide kaudu. Ehk olen püüdnud mitte üle juhtida, aga märku annan endast ikka ja infot on ju igapäevaselt vaja vahetada. Minu tööks on strateegilised otsused, ehitused, laiendused, tehnika,” rääkis Klammer oma juhtimismeetoditest.Ta kinnitas, et hommikuti soovib alati tööle minna. Klammer usub, et on jõudnud stabiilsesse seisu, kus suuremad raskused on ületatud. Ainsana häirib teda mulje, nagu oleks Euroopa Liidus erinevad nõuded välja mõeldud vaid Eesti põllumeestele. Samuti hakkab ametnike kokkupuute puudumine põllumajandusliku tootmisega kohati ettevõtlust segama, nentis Klammer.Klammeri ettevõtted on taotlenud edukalt ELi toetusi. Samas on tal ka kogemus PRIAga kohtuskäigust, mis lõppes õnneks positiivselt.  Kuid Klammer on arvamusel, et põllumajandusmasinate ostu ei peaks toetama. “Näiteks suurtootjad, kes ei kvalifitseeru mikroettevõtjate alla, ei saa toetuste abil tehnikat osta, aga väikeettevõtja saab osta suure ja kalli masina. Samas ta seda tegelikult ei vaja ning ta ei tea ka, millised on suure tehnika ülalpidamiskulud. Mina pooldan investeeringute, ehituse ja seadmete ostu ning maaparanduse toetamist. Ebaefektiivsust ei peaks aga toetama,” leiab Klammer.Kuigi põllumajanduslik ettevõtlus on üks tootlikumaid, on jäänud kõlama, et raha on vähe ja põllumehed on pidevalt hädas – halb ilm, halb saak, haigused. Põllumehe maine kipub olema madal.  “Nii ta on, põllumajanduse maine vajab kindlasti parandamist. Olen Eesti Suurpõllumeeste Klubi juures tegev ja meie klubi eesmärk on põllumeeste maine parandamine. Selle nimel me ka aktiivselt tegutseme,” märkis Klammer.Põllumajanduse kehv kuvand on tema sõnul pärit nõukogude aja lõpust. Toonased majandid lagunesid ja inimesed kaotasid töökohad. Nüüd on aga põllumajandus majandusharu nagu iga teinegi ja selles vallas aktiivselt tegutsedes on võimalik olla edukas. Edulugusid ja häid tegijaid on meil tegelikult palju, leidis Klammer. “Vahepeal on põlvkond noori vahele jäänud, nüüd oleks vaja jälle noored põllumajandusse tõmmata. Neile on praktikat vaja, ei saa ju olla nii, et agronoomi hariduse omandanu ei ole kordagi põllul käinud,” nentis Klammer.Häid töötajaid leiab Klammer praktikakohtade pakkumisega. Samuti on noortele töötajatele oluline elamispind, Klammer on selle jaoks külas korda teinud viis korterit. “Töölisi leida ei ole maal kindlasti kerge. Noored mehed on praktikale tulnud ja hiljem siia jäänud, hea tehnika on see, mis neid huvitab. Ka veterinaariatudengid on meil praktikal käinud. Maal on vahemaad suured, praegused juhid on kõik veidi eemalt pärit ja tee tööle on pikk,” toob Klammer välja olulised nüansid personali leidmisel. “Inimesi tuleb igati motiveerida. Need ei pea olema suured asjad, aga jaanipäev ja jõulupidu on meie ettevõttes alati olnud. Igal aastal on traditsiooniks ka meie ettevõtte aasta video vaatamine. Õppereisid nii juhtidele kui ka tehnikaga tegelevatele töötajatele ja erinevate tehaste külastamine on personalile kindlasti palju juurde andnud. Ka meie oma põldudel on õppepäevi korraldatud,” loetles Klammer töötajate motivatsiooni tõstvaid ettevõtmisi.Praegu käib Viru-Jaagupi vana postimaja renoveerimine, Klammer plaanib sinna rajada külalistemaja ja kooskäimiskoha oma töötajatele ja külarahvale.Üldiselt on aga Klammer tulevikust rääkides napisõnaline. “Möödunud aasta oli meile hea. Väiksed kaod olid ilmaga seotud, aga kokkuvõtvalt võib öelda, et oli hea aasta,” oli ta rahul.Möödunud aasta oli nii hea, et sai ka ehitada uue poegimissigala ja renoveerida lauda. Sel aastal on plaan laiendada seakasvatuse poolt  ja lihatööstust. “Jätkame põllul efektiivsemat tootmist ja plaanis on osta uus suurem kombain. Pankadega on meil olnud hea koostöö – meie tegevus on alguse saanud ikka tänu laenudele-liisingutele, aga samas tuleb mõelda, kuidas kohustusi vähendada,” märkis Klammer.

 

Mis on mis

Voore Grupi ettevõtted

Voore Grupil on 2500 hektarit haritavat maad, umbes 1000 hektarit renditakse, koos metsaga on maad 4000 ha.Ettevõtted, mida Indrek Klammer juhib:Voore farm – tegeleb teravilja ja rapsi kasvatamise ja rohusööda tootmisega, käive 2,6 miljonit eurot, kasum 0,53 miljonit eurot;Voore mõis – tegeleb piima tootmisega, lüpsilehmi 700, käive 1,8 miljonit eurot, kasum 0,19 miljonit eurot;Kupna mõis – tegeleb seakasvatusega, käive 0,65 miljonit eurot, kasum 0,01 miljonit eurot;Küti mõis – tegeleb mahetootmisega, lihaveiseid 80, käive 0,11 miljonit eurot, kasum 0,085 miljonit eurot;Kulina mõis – omab tapamaja ja lihatööstust;Raja talu – põhitegevus on seotud metsandusega.Põllumajanduse aasta tippjuhi alluvuses töötab 48 inimest.