Hiigelleping Kasahstaniga

Äripäeva müügiedetabeli esikümnes paiknev Windoor projekteerib ja valmistab 25 miljoni ­euro eest Kasahstani pealinna Astanasse rajatava rahvusvahelise äri- ja konverentsikeskuse klaas-alumiiniumkonstruktsioonid.

“Info tuli Eesti välisministeeriumi kaudu, kes kuulis, et Kasahstani välisministeeriumil on ühe ehitusprojektiga projekteerimisel probleeme, ning meid kutsuti kohale,” selgitas Tallinna lähedal Sauel paikneva Windoor ASi omanik Mailis Lintlom. Ta selgitas, et kuna ettevõte pakub teenuseid äriklientidele, siis reklaami nad endale ei tee.  “Me teeme koostööd oma partneritega ning niimoodi sattusime ka Kasahstani,” märkis Lintlom.

Algul ei võetud ettevõtte pakkumise küsimist tõsiselt, sest tegemist oli suuremahulise projektiga. “Järjekindla pealekäimise tulemusena jõudsin ma 2011. aastal lõpus Kasahstani,” märkis Lintlom.

Tellimuse saamiseni läks tükk aega. “Kõigepealt tegime hinnapakkumise, siis tegime osa valmis projektist ümber,” meenutas Lintlom. Projekt tehti kolme nädalaga ja selle nimel nähti vaeva 24 tundi ööpäevas. “Sellest ilmselt tekkis usaldus,” sõnas ta.

Eelmisel aastal käis Lintlom koos peaminister Andrus Ansipi ja majandusminister Juhan Partsiga ka riigivisiidil. “Need on olulised,” tõdes Lintlom. Pärast Ansipi visiiti kirjutati ka lepingule alla.

Ta lisas, et ega lepingut ei olnud lihtne saada, sest neil on konkurente üle maailma, kes pakuvad analoogseid lahendusi. “Kasahstanis ühise keele leidmine on keeruline,” sõnas Lintlom.

Lepingut vormistati umbes kolmveerand aastat. “Lepingu struktuur pandi paika nii Eesti kui ka Kasahstani rahvusvaheliste advokaadibüroodega,” lausus Lintlom.

Kaasa aitas Eesti hea maine. Lintlomi sõnul läks projekt ka Eesti-Kasahstani valitsusevahelise komisjoni päevakorda. “Seda projekti mainiti ka komisjoni protokollis. Kasahstanis hinnatakse poliitilist toetust,” sõnas ta.  “Valitsuskomisjonis olev projekt on natukene kindlamini kaitstud poliitiliste tuulte eest, kui lihtsalt omal käel turule sisenemine.”

Eestil on Lintlomi sõnul Kasahstanis hea maine ning meist peetakse lugu. “Eeldused töö tegemiseks on väga head. Riikide suhted on tihedad. Eesti on viinud sinna ka e-riigi kontseptsiooni,” sõnas ta.

Eesti on Kasahstani jaoks Põhjamaa riik, kellel on ägedad uued tehnilised lahendused, mis puudutavad energiasäästlikku majandamist, ja hea arhitektuur. “Me proovisime endast parima anda ja näidata seda arhitektuuri,” märkis Lintlom.

Käibelisa mitmeks aastaks. Tööprotsess näeb välja nii, et Eestis valmistatakse elemente ja saadetakse autotranspordiga Kasahstani, kus toimub paigaldamine. “Kogu toote valmistame täies ulatuses elementidena siin,” sõnas Lintlom.

Konverentsikeskus peaks valmis saama 2015. aasta alguses. Kasahstani leping on pikaajaline ja jaguneb käibe mõttes mitmele aastale. Tänavu kasvab ettevõtte käive kuni 12 miljonit eurot ja järgmisel aastal kuni 16 miljonit eurot.

Kas Kashstani avalikus sektoris on lihtsam tellimust saada kui erasektoris? Lintlom selgitas, et Eesti on jõukamate riikide naaber, mis tähendab seda, et nii meie tööjõud, materjalid kui ka energia on kallis.

“Kasahstanis on ümberringi Venemaa, Türgi, Valgevene tarnijad,” tõdes ta. “Meie argument Kasahstani turule minekul on see, et me töötame ja elame kliimas, mis on nende omaga sarnane. Kasahstani president on öelnud, et nad peavad toetama uusi tehnoloogiaid, muu hulgas loodus- ja keskkonnasäästlikku ehitamist. Avalik sektor on see, kes peaks neid reegleid jälgima.”

Kohalikud iseärsused. Lintlomi sõnul kulgevad  läbirääkimised Kasahstanis teistmoodi kui Rootsi ja Soome ettevõtetega. “Käiku tulevad poliitilised faktorid ja isiklik tunnetus,” märkis Lintlom.

Tööd tehakse seal väga intensiivselt ja tuleb töötada nende reeglite järgi. “On palju asju, mida ei lahendata koosolekuruumis, vaid õhtu- ja lõunasöökidel,” lisas ta.

KredEx abiks. Finantseerimiskokkulepped on sõlmitud Eesti pankadega ja asukohamaa poliitilisi ja kommertsriske aitas maandada KredEx Krediidikindlustus, ilma milleta tehing poleks Lintlomi hinnangul ilmselt realiseerunud. “Igasuguse riikliku struktuuri abi, mis aitab ettevõttel siseneda uuele turule, on teretulnud,” märkis Lintlom. “KredExist on olnud palju abi läbi aastate. Ilma nendeta poleks see leping realiseerunud, sest maht on suur.”

Suurim väljakutse on töötajad

Eesti turg on Windoori omaniku Mailis Lintlomi sõnul kõikuv. Välisturgudest on Windoor seadnud oma sihikule ­Aasia: Dubai, Aserbaidžaani. Põhjus on lihtne: kui vaadata riikide majandusseisu, on suur skeptitsism selles, et Skandinaavia suudab kogu Balti riikide ehitust üleval pidada.Mullu oli ettevõtte jaoks käibe poolest rekordaasta ning firma jõudis kasumisse. Käive kasvas kolm korda. “2010. aasta oli meie jaoks kriisi järellainetus,” meenutas Lintlom. “2011. aastal tegime kannapöörde ja sisenesime uutele turgudele, millega kaasnesid suured kulud,” märkis Lintlom.

Palgasurve tulekul. Järgmise aasta eelarves on Lintlomi sõnul kõige suurem väljakutse personal. “Tuleb leida inimesi, kes on nutikad, oskavad keeli ja kes on võimelised töötama pingelistes olukordades,” selgitas ta.Windoor maksab töötajatele turu keskmist, kui mitte isegi keskmisest suuremat palka, aga palgasurve tuleb ettevõtte omaniku sõnul ikkagi.“Palk on suur argument, aga inseneritöö puhul on ka väljakutsed olulised. Insenerid saavad teha ägedaid asju, mis pakuvad emotsionaalset rahuldust,” märkis Lintlom. “Leiutamisrõõm kompenseerib ka osaliselt seda intensiivset tööd.”

Peres rollid jagatud.  Lintlom on ettevõtte omanik ja nõukogu esimees. Juhtkond koosneb Lintlomist ja tema elukaaslasest. “Tõnu (elukaaslane Tõnu Ord – toim) tegeleb operatiivjuhtimisega. Mina lahendan probleemid ja juriidilised küsimused ning tegelen müügiga eksporditurgudele,” selgitas ta.Lintlom ütles, et praegu on küll tegemist pereettevõttega, sest nii on lihtsam teha riski­otsuseid. Ta ei välista, et võib-olla mingil ajal oleks hea kaasata ka riskiinvestor, kellega on tähtajaline leping.

 

Windoor

Asutatud 1994Omanik Mailis Lintlom, kandideerib tänavu aasta ettevõtja tiitlileTegevjuht Tõnu OrdPõhitegevus alumiiniumprofiilidest fassaadide tootmine ja paigaldaminetegutseb Eestis, Skandinaavias, Ukrainas ja Kasahstanis. Eesti turg annab kogu käibest umbes 15%. Suurem turg on Skandinaavia. Ukrainas teeb koostööd Hillar Tederi kinnisvaraarendusettevõttega Arricano ning aitab ehitada sealseid kaubanduskeskusi.

 

Uhke tunne kandideerida tiitlile

Mailis Lintlom on valitud ligi tuhande ettevõtja hulgast finalistide sekka tänavusel aasta ettevõtja konkursil.“Olen eelmise aasta võitja Ruth­ Oltjeri järglase kandidaat,” ütles Lintlom. “See on uhke tunne. Teadmata, kes olid need konkurendid, ja teades, kes on finalistid.”Lintlomi sõnul hinnatakse seda konkursi tähtsust väljaspool Eestit rohkem kui Eesti sees. Konkurss on maailmas üks prestiižsemaid ettevõtjatele suunatud konkursse ning selle tiitliga pärjatakse ettevõtjaid kokku 60 riigis.Aasta ettevõtja 2013 ning elutööpreemia laureaat kuulutatakse välja 7. novembril

 

Kasahstanil meie kaubanduspartnerina palju kasvuruumi

Meelis Tambla, KredEx Krediidikindlustuse ASi juhatuse esimees Tuleb eeskuju võtta ettevõtjatest, kes suudavad eksportida meie lähinaabritest kaugemale. Eesti ettevõtete üks konkurentsieeliseid on võimekus pakkuda välistellijatele siinsete suhteliselt madalate intressidega krediiti ehk pikaajalist maksetähtaega.  Keskmiselt on laenuintressid Eestis võrreldes näiteks Kasahstani, Ukraina või kohati ka Venemaaga ikkagi madalamad. Kasahstanis ettevõtetele pakutavad pikaajaliste laenude intressimäärad on keskmiselt 11–12% aastas. Konkreetsete eksporditehingute finantseerimisvõimaluste otsimisel tuleb arvestada, et siinsed pangad eelistavad tehingu hindamisel üldjuhul piirduda kliendi suutlikkusega õigel ajal tarnida. Muud riskid, nagu näiteks tellija maksevõime riskid või poliitilised riskid, tuleb eksportijal endal lahendada. Kred­Ex Krediidikindlustus on riiklik kindlustusselts, mis aitab just sellist finantseerimist korraldada. Kindlustaja võtab vastutuse kahjude eest, mis võivad tekkida tulenevalt asukohamaa  poliitilistest sündmustest, kuid ka sealse tellija ootamatutest makseraskustest.Kasahstan on kiirelt arenev, ca 17 miljoni elanikuga riik, kus on kindlasti palju ärivõimalusi. Kuigi 2012. aastal eksport Kasahstani peaaegu kahekordistus, on sel riigil meie kaubanduspartnerina veel palju kasvuruumi. Lisaks ehitusettevõtjatele oleks ilmselt head väljavaated meie mööblitootjatel, samuti on suurlinnades endiselt puudus paljudest meie jaoks igapäevastest teenustest. Poliitiliselt on Eesti ja Kasahstani riigi suhted head ning mulle on jätnud väga hea mulje pealinnas Astanas asuva Eesti välisesinduse töötajad, kes aktiivselt toetavad Eesti ettevõtjate püüdlusi.

Et edukas olla, on vaja tööd teha

Andri Sorokin, Metus-Est ASi juhatuse esimees Meie panustame ainult Skandinaaviasse. Metus-Esti põhitegevusala on alumiiniumist, terasest ja klaasist fassaadide, valguskatuste, talveaedade, uste ja akende valmistamine ja paigaldamine. Suure osa valmistame ja paigaldame Skandinaavias – Rootsis, Soomes ja Norras. Selleks, et seal edukas olla, on vaja tööd teha.