Majanduse Nobel läks Ameerika triole
Indeksifondid, mis pakuvad paljudele majapidamistele üle ilma odavat võimalust börsidele investeerida, ilma et tarvitseks üksikute aktsiate analüüsimisele palju aega raisata, on eile Nobeli majandusauhinna pälvinud teadlaste tööde üks praktilisi rakendusi.
Preemia said kolm ameeriklast – Eugene F. Fama ja Lars Peter Hansen USA Chicago ülikoolist ning Robert J. Shiller Yale’i ülikoolist empiiriliste analüüside eest, mis käsitlevad võimet vara hinda prognoosida.
Parem arusaamine finantsturgudest. “Tänu tänaste laureaatide tööle on oluliselt paranenud arusaamine sellest, kuidas finantsturud toimivad,” kommenteeris Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia auhinnakomisjoni kuulunud Per Strömberg võitjate väljakuulutamisel.
“Laureaadid lõid aluse praegusele arusaamisele vara hinna kujunemisest,” teatas Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia eile oma avalduses. “Osaliselt sõltub see riski ja riskihinnangute muutumisest, osaliselt käitumiskalduvustest ja turu närvilisusest.”
Hinnad finantsturgudel on majanduses kesksel kohal, kuna annavad firmadele ja majapidamistele olulisi signaale, kuhu investeerida ja kuidas säästa. Et nii palju on kaalul, on vaja teada, kui hästi või halvasti turud varale hinda määrata suudavad. Näiteks mida järeldada IT-aktsiate kiirest tõusust ja järsust langusest aastatuhande hakul, tõi Strömberg näite.
Kui turuhinnad on õiged, pole võimalik mineviku põhjal prognoose teha.
Üks eilseid laureaate, Eugene F. Fama, on nn efektiivse turu hüpoteesi looja, mis väidab, et väärtpaberite hinnad sisaldavadki kogu informatsiooni ning üksikinvestor – isegi professionaal – turgu edestada ei saa. Fama väitis, et päevade või nädalate perspektiivis ei ole võimalik aktsia hinna liikumist prognoosida.
“Tänu sellele teadmisele on paljud investorid viimastel aastatel asunud eelistama nn indeksifonde ning aktiivsed fondijuhid on pigem populaarsust kaotanud,” kommenteeris LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi.
Pikem perspektiiv. Teise eilse nobelisti, Robert J. Shilleri tööd väidaksid Famale justkui risti vastupidist. 1980. aastatel näitas ta oma töödega, et hinnaliikumisi on võimalik prognoosida küll, kui võtta pikem perspektiiv – näiteks kolm kuni viis aastat. Shiller pani tähele, et aktsia hind võib vahel reageerida rohkem või vähem, kui õigustavad fundamentaalnäitajad – näiteks see, kui palju ettevõte dividende maksab. Nii saab siiski ka ajalooliste andmete põhjal aktsia liikumist prognoosida.
Shiller täheldas, et aktsiate hinnad liiguvad väga paljude tegurite tõttu, millest mitte kõik ei ole tingimata ratsionaalsed. Nii võivad varade hindades mullistused tekkida, olgu tegemist aktsiate või kinnisvaraga.
Kahasse Karl Case’iga lõi Shiller maailmas ühe enim jälgitud kinnisvaraindeksi, S&P/Case-Shilleri indeksi, mis võrdleb ühe ja sama kinnisvara hinna muutumist ajas läbi ostu-müügitehingute. Indeks näitas 2000–2006 USA elamispindade hinna kahekordistumist. Shiller hoiatas juba 2005. aastal USAs järsu hinnalanguse eest, kuid siis ei soovitud teda kuulata. Järgnes hindade 35% langus.
Hoiatas Rootsit. Sama indeksi alusel hoiatas eelmise aasta alguses Stockholmi väisanud Shiller ka Rootsit. “Mulle teeb muret mull Rootsi eluasemeturul. Mull, mis on paisunud pika aja jooksul, kuid mis võib väga järsku puruneda nagu me oleme näinud varasematest näidetest,” ütles ta Rootsi raadiole antud intervjuus.
Kolmas eile preemia võitnud mees, Rootsi ja Taani juurtega Lars Peter Hansen, töötab nagu Famagi Chicago ülikoolis. Tema arendas välja statistilised meetodid teooriate testimiseks, mis käsitlevad varade hindade kujunemist.
“Teema mõttes on tänavuse aasta Nobeli majandusauhind, täpsemalt küll Rootsi keskpanga poolt Nobeli mälestuseks antud auhind, küllaltki loogiline,” kommenteeris Swedbank Eesti privaatpanganduse investeerimiskeskuse juht Kristjan Tamla. “Auhinna saajad on kõik uurinud hindade liikumist finantsturgudel – teema, mis erinevate varade hindade väga suure kõikumise tõttu on viimastel aastatel olnud keskpunktis üle maailma.”
Nii Vallikivi kui ka Tamla möönsid, et eilsed nobelistid on jõudnud oma töödes sisuliselt vastupidistele tulemustele. Per Strömbergi sõnul on siin aga määravaks ajahorisondi pikkus. Turuhind võib olla õige, kui horisont on piisavalt lühike.
Auhinnasumma suurus on 8 miljonit Rootsi krooni (923 400 eurot) ja see läheb kolme laureaadi vahel jagamisele. Auhinda, mis asutati 1968. aastal Rootsi keskpanga 300. tegevusaasta tähistamiseks, rahastabki Rootsi keskpank. Esimene majandusauhind anti välja 1969. aastal.
Auhinnad antakse laureaatidele üle 10. detsembril Stockholmis.