• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Komisjon: Eesti konkurentsivõime kahanes

    Täna avaldatud sügiseses majandusprognoosis on Euroopa Komisjon kevadega võrreldes tuntavalt kärpinud Eesti majanduskasvu väljavaateid, nentides, et tootlikkusest kiirem palgatõus on majandusaktiivsuse aeglustudes õõnestanud Eesti konkurentsivõimet.

    Aasta esimesel poolel aeglustus reaalmajanduse kasvutempo aasta baasil 1,2%-le eelnenud aasta 3,9%-lt. Investeeringute kasv peatus, kuna avaliku sektori investeeringud vähenesid seoses mitmete keskkonnaprojektide ja enamike ELi kaasrahastusega projektide lõppemisega, samas kui nõrk nõudlus hoidis tagasi erasektori investeeringuid.
    Eelkõige viis madalam nõudlus Soome turul koos energiakandjate transiidi ümbersuunamisega Balti riikidest Venemaa sadamatesse Eesti ekspordimahtude kasvu peaaegu stagnatsiooni, nentis komisjon Eestit käsitlevas peatükis.
    Majanduse kogutoodangu kasvu aeglustudes ja hõive kasvades aeglustus tootlikkuse kasv, jäädes alla märkimisväärselt kiirele palgatõusule. See on õõnestanud Eesti konkurentsivõimet, märkis komisjon, prognoosides tänavu SKP kasvu vaid 1,3% kevadel prognoositud 3% asemel. Majanduskasvu toetab kodumaine tarbimine.
    Tuleval aastal prognoosib komisjon investeeringute ja välisnõudluse taastumist, mis tagab 2014. aastal 3% ja 2015. aastal 3,9% suuruse SKP kasvu. Avaliku sektori investeeringud saavad uut hoogu ülejärgmisel aastal, mil käiku jõuavad ELi järgmise eelarveperioodi vahendid.
    Eratarbimise kasv jääb tugevaks, saades toetust nii reaalpalga kasvust kui tulumaksumäära alanemisest. Majapidamiste laenukasv jääb tagasihoidlikuks, kuna pangad on jätkuvalt erasektori suhteliselt kõrge võlakoorma tõttu ettevaatlikud. 2015. aastast võib Eesti kaubandusbilanss tugeva sisenõudluse tõttu kergelt negatiivseks pöörata.
    Peamised riskid on prognoositust nõrgem nõudlus Eesti eksporditurgudel Soomes ja Venemaal.
    Aastateks 2014 ja 2015 prognoosib Euroopa Komisjon nominaalpalga kasvu Eestis 7% ja reaalpalga kasvu 4% tasemel.
    Inflatsiooni prognoosib Euroopa Komisjon Eestile tänavu keskmiselt 3,4% ja tuleval aastal 2,8% tasemel.
    Riigirahanduse osas prognoosib komisjon tänavu 0,4% suurust eelarvedefitsiiti SKPst, mis tuleval aastal kahaneb 0,1%-le. Eesti avaliku sektori võlakoorem on tänavu 10% SKPst, kahanedes tuleval aastal 9,7%-le ja sealt edasi 9,1%-le.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.