Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Komisjon: Eesti konkurentsivõime kahanes

    Täna avaldatud sügiseses majandusprognoosis on Euroopa Komisjon kevadega võrreldes tuntavalt kärpinud Eesti majanduskasvu väljavaateid, nentides, et tootlikkusest kiirem palgatõus on majandusaktiivsuse aeglustudes õõnestanud Eesti konkurentsivõimet.

    Aasta esimesel poolel aeglustus reaalmajanduse kasvutempo aasta baasil 1,2%-le eelnenud aasta 3,9%-lt. Investeeringute kasv peatus, kuna avaliku sektori investeeringud vähenesid seoses mitmete keskkonnaprojektide ja enamike ELi kaasrahastusega projektide lõppemisega, samas kui nõrk nõudlus hoidis tagasi erasektori investeeringuid.
    Eelkõige viis madalam nõudlus Soome turul koos energiakandjate transiidi ümbersuunamisega Balti riikidest Venemaa sadamatesse Eesti ekspordimahtude kasvu peaaegu stagnatsiooni, nentis komisjon Eestit käsitlevas peatükis.
    Majanduse kogutoodangu kasvu aeglustudes ja hõive kasvades aeglustus tootlikkuse kasv, jäädes alla märkimisväärselt kiirele palgatõusule. See on õõnestanud Eesti konkurentsivõimet, märkis komisjon, prognoosides tänavu SKP kasvu vaid 1,3% kevadel prognoositud 3% asemel. Majanduskasvu toetab kodumaine tarbimine.
    Tuleval aastal prognoosib komisjon investeeringute ja välisnõudluse taastumist, mis tagab 2014. aastal 3% ja 2015. aastal 3,9% suuruse SKP kasvu. Avaliku sektori investeeringud saavad uut hoogu ülejärgmisel aastal, mil käiku jõuavad ELi järgmise eelarveperioodi vahendid.
    Eratarbimise kasv jääb tugevaks, saades toetust nii reaalpalga kasvust kui tulumaksumäära alanemisest. Majapidamiste laenukasv jääb tagasihoidlikuks, kuna pangad on jätkuvalt erasektori suhteliselt kõrge võlakoorma tõttu ettevaatlikud. 2015. aastast võib Eesti kaubandusbilanss tugeva sisenõudluse tõttu kergelt negatiivseks pöörata.
    Peamised riskid on prognoositust nõrgem nõudlus Eesti eksporditurgudel Soomes ja Venemaal.
    Aastateks 2014 ja 2015 prognoosib Euroopa Komisjon nominaalpalga kasvu Eestis 7% ja reaalpalga kasvu 4% tasemel.
    Inflatsiooni prognoosib Euroopa Komisjon Eestile tänavu keskmiselt 3,4% ja tuleval aastal 2,8% tasemel.
    Riigirahanduse osas prognoosib komisjon tänavu 0,4% suurust eelarvedefitsiiti SKPst, mis tuleval aastal kahaneb 0,1%-le. Eesti avaliku sektori võlakoorem on tänavu 10% SKPst, kahanedes tuleval aastal 9,7%-le ja sealt edasi 9,1%-le.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”