Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ID-kaartide uuendamine tõstis liidriks

    Kui tavainimesele on ID-kaardi vahetus tüütu kohustus, siis TRÜB Baltic ASile elatise allikas. Viimased aastad on kaarditootjale väga kasumlikud. Aktsiaseltsi juht Andreas Lehmann ütleb, et nende valdkond on siiski tsükliline: tõusud ja langused käivad käsikäes.

    Plastkaartide tootmise  ja personaliseerimisega tegeleva TRÜB Balticu kontor on omamoodi kindlus. Dokumendikontroll, turvavärav, veel üks turvavärav. Tegelikult on kontor liiga üldine väljend.
    On ka bürooruumid, kuid hoone alumisel korrusel on tootmisruumid, kus valmis mullu 1,9 miljonit personaliseeritud kaarti ja dokumenti. Pole siis ime, et turvanõuded äärmiselt ranged on. Tootmisruumis pole isegi internetiühendust ja aknad on kuulikindlad.
    Müügi- ja turundusjuht Liis Vilde ütleb reporterile ja piltnikule ekskursiooni tehes, et ilmselt oodanuks trükitööstuse puhul suuremaid ja valjemaid masinaid. Reaalsus on see, et seadmed on väikesed ja vaiksed. Peab isegi kummardama ja pingsalt seadmete sisse vaatama, et üldse näha, kuidas dokumendid neist läbi jooksevad. “Dokumentide puhul kasutame alati lasergraveerimist,” seletab Vilde, näidates ühte masinat, kust parajasti jooksevad läbi elamisloakaardid.
    Isikuandmed kustutatakse. Tootmisruumis askeldab paarkümmend töötajat. Kõik valminud dokumendid vaadatakse igaks juhuks üle. Pangakaartide puhul on kontroll pisteline, pilk heidetakse igale 30. kaardile.
    Vaadates töötajaid, kes arvutiekraanilt isikuandmeid üle vaatavad, tekib küsimus, kas isikuandmed säilitatakse. Vilde vastab kiiresti, et dokumentide puhul kustutatakse kohe. “Pangakaartide andmed säilitavad serveris veidi kauem. Aga kuus korra kustutame kõik ära.”
     Seejärel lähevad kaardid pakkimisse. “Mitte nii, et kummiga kokku ja karpidesse, sorteeritakse ära ja ümbrikutesse,” selgitab Vilde. Riiulil seisavad erinevates kuhjades lisamaterjalid, mis vastavalt kaardi tüübile kaasa pannakse.
    Sihtpunkti arvestades (näiteks erinevad pangakontorid) pannakse ümbrikud veel omakorda  turvaümbrikutesse ja nad lähevad ärasaatmisele. Tootmisalasse ei pääse ükski transportija. Taas on lahutamas turvauks. “Paneme enamik materjalist vahealasse. Sulgeme ühe ukse, kui see on suletud, saab turvamees teisest uksest tulla ja materjalid võtta.”
    ID-kaartide aegumine sundis värbama. Nii möödunud aastal kui ka tänavu on ettevõtte lippu hoidnud üleval just ID-kaartide vahetus. Nimelt sai läbi nii esialgsete, 10aastaste kaartide, kui ka alates 2007. aastast väljastatud kaartide viieaastane kehtivusaeg.
    Vilde meenutab, et mullu oli tippaeg september ja oktoober. “Võtsime vahepeal töötajaid juurde. Nüüdseks oleme stabiilsuse saavutanud ja loobusime ajutisest tööjõust.” Praeguse seisuga on ettevõttes 25 töötajat. Suurem torm on ID-kaartide puhul möödas? “Veel kestab, aga mitte nii hullul tasemel.”
    Tõusule järgneb langus. TRÜB Balticu juhatuse liige Andreas Lehmann tõdeb, et konkurentsi pärast nad muretsema ei pea, ent spetsiifilisel valdkonnal on omad eripärad. “Meil on pikad tsüklid. Võivad olla väga head aastad, aga ka mitte nii edukad,” viitab ta ID-kaartide vahetusajale. Tema kinnitusel on tänavune aasta mahtude suhtes võrreldav eelmisega, aga müükide suurenemisest rääkida ei saa.
    Lehmanni sõnul mõeldakse ka edaspidi sellele, kuidas tootmiskulusid kontrolli all hoida ja nii võita. Nii tema kui ka Liis Vilde jutust käib korduvalt läbi, et nad tahavad näidata, et suudavad stabiilselt korralikku teenust pakkuda. “Arvestades valdkonda, on see ühtlasi meie kohustus. Oleme vajalikud ja peame näitama, et oleme olemas ka viie aasta pärast. Usaldus on meie põhiväärtus, tegeleme ju tundlike andmetega,” selgitab Lehmann.
    TRÜB Baltic toodab pangakaarte ka Soome tarbeks. Kuna seal on tellimused korraga suured, pannakse saadetis teele euroalustega. Saadetise teekonna jälgimiseks pannakse kaasa ka GPSiga kiip.
    Plaan jääda oma liistude juurde. Kogu Balti regiooni tarbeks toodetakse järgneval neljal aastal sõidumeerikukaarte. “Balti riikides on muidugi ka kindel arv kaarte. Kui majandus läheb üles, on ka rohkem autojuhte, kel neid kaarte vaja,” sõnab Lehmann.
    Tootevaliku ja tegevuspiirkonna laiendamiseks plaane pole, järgitakse oma joont. “Majanduskliima on Eestis hea,” kiidab Lehmann. Kui üldse, siis mõtiskleb ta, et Eesti on küll valdavalt e-riik, aga sihtasutusega seotud paberimajandust on väga palju. “Aga see on rohkem protseduuriline.”
    Pangahiiud on kitsid
    Loogiline mõttekäik viib selleni, et suurem majanduskriis antud valdkonda ilmselt teravalt ei puudutanud.
    Pangakaarte ja dokumente on alati vaja. “Otseselt ei mõjutanud,” nõustub TRÜB Balticu juhatuse liige Andreas Lehmann. Ta lisab, et aina enam on tavatöös tunda, et Baltikumi panku kontrollitakse Stockholmist ja Helsingist.
    Firmajuhtide otse suhelda ei saa ja suhtumine on muutunud. Pangad loodavad, et nendele tehtaks kaarte väga odavalt. “Kui teed samu teenuseid populatsioonis, mis on tunduvalt väiksem, on see keerulisem,” selgitab Lehmann.
    Selles valdkonnas sõltub kõik tootmismahust. Näiteks pangakaardi üksikhind võib varieeruda ühe kuni kümne euro vahel. Mida väiksem tellimus, seda kallim on üks kaart.
     
    Võitja
    TRÜB Baltic AS
    Asutatud: 2001Omanik: TRÜB International AG (Šveits)Valdkond: ID-kaartide, panga­kaartide, juhilubade ja sõidumeerikute trükkimine.Juhatuse liige: Andreas LehmannTöötajaid: 25
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.