ID-kaartide uuendamine tõstis liidriks

Plastkaartide tootmise  ja personaliseerimisega tegeleva TRÜB Balticu kontor on omamoodi kindlus. Dokumendikontroll, turvavärav, veel üks turvavärav. Tegelikult on kontor liiga üldine väljend.

On ka bürooruumid, kuid hoone alumisel korrusel on tootmisruumid, kus valmis mullu 1,9 miljonit personaliseeritud kaarti ja dokumenti. Pole siis ime, et turvanõuded äärmiselt ranged on. Tootmisruumis pole isegi internetiühendust ja aknad on kuulikindlad.

Müügi- ja turundusjuht Liis Vilde ütleb reporterile ja piltnikule ekskursiooni tehes, et ilmselt oodanuks trükitööstuse puhul suuremaid ja valjemaid masinaid. Reaalsus on see, et seadmed on väikesed ja vaiksed. Peab isegi kummardama ja pingsalt seadmete sisse vaatama, et üldse näha, kuidas dokumendid neist läbi jooksevad. “Dokumentide puhul kasutame alati lasergraveerimist,” seletab Vilde, näidates ühte masinat, kust parajasti jooksevad läbi elamisloakaardid.

Isikuandmed kustutatakse. Tootmisruumis askeldab paarkümmend töötajat. Kõik valminud dokumendid vaadatakse igaks juhuks üle. Pangakaartide puhul on kontroll pisteline, pilk heidetakse igale 30. kaardile.

Vaadates töötajaid, kes arvutiekraanilt isikuandmeid üle vaatavad, tekib küsimus, kas isikuandmed säilitatakse. Vilde vastab kiiresti, et dokumentide puhul kustutatakse kohe. “Pangakaartide andmed säilitavad serveris veidi kauem. Aga kuus korra kustutame kõik ära.”

 Seejärel lähevad kaardid pakkimisse. “Mitte nii, et kummiga kokku ja karpidesse, sorteeritakse ära ja ümbrikutesse,” selgitab Vilde. Riiulil seisavad erinevates kuhjades lisamaterjalid, mis vastavalt kaardi tüübile kaasa pannakse.

Sihtpunkti arvestades (näiteks erinevad pangakontorid) pannakse ümbrikud veel omakorda  turvaümbrikutesse ja nad lähevad ärasaatmisele. Tootmisalasse ei pääse ükski transportija. Taas on lahutamas turvauks. “Paneme enamik materjalist vahealasse. Sulgeme ühe ukse, kui see on suletud, saab turvamees teisest uksest tulla ja materjalid võtta.”

ID-kaartide aegumine sundis värbama. Nii möödunud aastal kui ka tänavu on ettevõtte lippu hoidnud üleval just ID-kaartide vahetus. Nimelt sai läbi nii esialgsete, 10aastaste kaartide, kui ka alates 2007. aastast väljastatud kaartide viieaastane kehtivusaeg.

Vilde meenutab, et mullu oli tippaeg september ja oktoober. “Võtsime vahepeal töötajaid juurde. Nüüdseks oleme stabiilsuse saavutanud ja loobusime ajutisest tööjõust.” Praeguse seisuga on ettevõttes 25 töötajat. Suurem torm on ID-kaartide puhul möödas? “Veel kestab, aga mitte nii hullul tasemel.”

Tõusule järgneb langus. TRÜB Balticu juhatuse liige Andreas Lehmann tõdeb, et konkurentsi pärast nad muretsema ei pea, ent spetsiifilisel valdkonnal on omad eripärad. “Meil on pikad tsüklid. Võivad olla väga head aastad, aga ka mitte nii edukad,” viitab ta ID-kaartide vahetusajale. Tema kinnitusel on tänavune aasta mahtude suhtes võrreldav eelmisega, aga müükide suurenemisest rääkida ei saa.

Lehmanni sõnul mõeldakse ka edaspidi sellele, kuidas tootmiskulusid kontrolli all hoida ja nii võita. Nii tema kui ka Liis Vilde jutust käib korduvalt läbi, et nad tahavad näidata, et suudavad stabiilselt korralikku teenust pakkuda. “Arvestades valdkonda, on see ühtlasi meie kohustus. Oleme vajalikud ja peame näitama, et oleme olemas ka viie aasta pärast. Usaldus on meie põhiväärtus, tegeleme ju tundlike andmetega,” selgitab Lehmann.

TRÜB Baltic toodab pangakaarte ka Soome tarbeks. Kuna seal on tellimused korraga suured, pannakse saadetis teele euroalustega. Saadetise teekonna jälgimiseks pannakse kaasa ka GPSiga kiip.

Plaan jääda oma liistude juurde. Kogu Balti regiooni tarbeks toodetakse järgneval neljal aastal sõidumeerikukaarte. “Balti riikides on muidugi ka kindel arv kaarte. Kui majandus läheb üles, on ka rohkem autojuhte, kel neid kaarte vaja,” sõnab Lehmann.

Tootevaliku ja tegevuspiirkonna laiendamiseks plaane pole, järgitakse oma joont. “Majanduskliima on Eestis hea,” kiidab Lehmann. Kui üldse, siis mõtiskleb ta, et Eesti on küll valdavalt e-riik, aga sihtasutusega seotud paberimajandust on väga palju. “Aga see on rohkem protseduuriline.”

Pangahiiud on kitsid

Loogiline mõttekäik viib selleni, et suurem majanduskriis antud valdkonda ilmselt teravalt ei puudutanud.

Pangakaarte ja dokumente on alati vaja. “Otseselt ei mõjutanud,” nõustub TRÜB Balticu juhatuse liige Andreas Lehmann. Ta lisab, et aina enam on tavatöös tunda, et Baltikumi panku kontrollitakse Stockholmist ja Helsingist.

Firmajuhtide otse suhelda ei saa ja suhtumine on muutunud. Pangad loodavad, et nendele tehtaks kaarte väga odavalt. “Kui teed samu teenuseid populatsioonis, mis on tunduvalt väiksem, on see keerulisem,” selgitab Lehmann.

Selles valdkonnas sõltub kõik tootmismahust. Näiteks pangakaardi üksikhind võib varieeruda ühe kuni kümne euro vahel. Mida väiksem tellimus, seda kallim on üks kaart.

 

TRÜB Baltic AS

Asutatud: 2001Omanik: TRÜB International AG (Šveits)Valdkond: ID-kaartide, panga­kaartide, juhilubade ja sõidumeerikute trükkimine.Juhatuse liige: Andreas LehmannTöötajaid: 25