- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusturul jääb tööd vähemaks
Aasta üks märksõnu on uus Euroopa Liidu rahastamisperiood 2014-20, kus investeeringute ning seega ka riigihangete osakaal väheneb oluliselt. "Räägitud on isegi kuni kahekordsest ehitusinvesteeringute arvu vähenemisest uue rahastamisperioodi toetusmeetmetes," lausus ehitusettevõtjate liidu (EEEL) tegevdirektor Indrek Peterson.
Eratellijad veidi elavnevadSee paneb tema hinnangul ehitusettevõtted üsna pingelisse seisu, kuna Eesti turul on niigi konkurents tihe. Et mitteeluhoonete ehitamine moodustab ehitusturu lõviosa, ei leevenda olukorda oluliselt ka erainvestori elavnemine.
Teatud elavnemine on toimunud eluhoonete ehitamise osas ja sama tendents peaks jätkuma 2014.aastal, mida kinnitab ka ehituslubade väljastamise statistika.
Teede ja rajatiste ehituse osas võiks Petersoni sõnul prognoosides jääda mõõdukalt optimistlikuks, sest selles valdkonnas on kavandatav investeeringute maht sarnane lõppeva perioodiga - kui ainult suudetaks õigeaegselt käivitada uude rahastamisperioodi kavandatud meetmed.
"Kui nüüd arvuline näide tuua, siis ehitusmahud vähenevad umbes kümnendiku võrra," kommenteeris Peterson.
ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink märkis, et kuna sel aastal on oodata riigitellimuste vähenemist, keskendutakse eelkõige eratellijale ja uutele ärisegmentidele. "Näiteks oleme ehitajana valmis osalema kinnisvara arendusprojektide kaasfinantseerimises, samuti pakuvad meile huvi avaliku ja erasektori koostöös ehk PPP projektide raames läbiviidavad ehitushanked," märkis ta ja lisas, et täiendavaid ärivõimalusi otsitakse pidevalt.
Valdavalt Lõuna-Eestis tegutseva ehitusettevõtte AS Semuehitus juht ning omanik Meelis Munski rääkis, et vähemasti uue aasta alguses on oodata üsna vaikset perioodi. Erinevalt Petersonist märkis ta, et Lõuna-Eestis ei kipu erakapital aasta alguses ehitusse investeerima ning õigupoolest on erainvesteeringud Eesti lõunaosas üldse pigem tagasihoidlikud. "Kuni aprillini on küll keeruline periood," kommenteeris Munski.
Hind kõigub, palk tõusebKui ehitusmahud alanud aastal vähenevad, siis hinnatasemed saavad olema pigem kõikuvad - ühelt poolt toob ehitushangete vähenemine kaasa konkurentsi tihenemise, mis ehitushindu alla surub, teiselt poolt jätkub kindlasti veel teatud aeg sisendhindade tõus, mis survestab hindasid alt poolt.
"Siit võiks eeldada, et ka keskmine kasumimarginaal ehitusettevõtetel lähitulevikus väheneb," selgitas Indrek Peterson.
Andres Trink hüppelisi muutusi ehitushindades sel aastal ei prognoosi. "Ehitusaktiivsust mõjutab riigihangete läbiviimise tempo, kus prognoosime ajutist langust. Erasektori tellimused jäävad tänavusega enam-vähem samale tasemele, korteriturg jätkab mõõdukat kasvu," rääkis ta.
Mis puudutab ettevõtete tööjõukulusid, siis peaksid need Indrek Petersoni hinnangul jääma 2014. aastal suures plaanis samaks - ühest küljest peaksid küll palgatasemed mõneti veel kerkima, kuid teisest küljest on oodata hõivatute arvu tuntavat vähenemist, mis peaks üldises plaanis tööjõuga seotud kulusid tasakaalus hoidma.
Hetkel kuum
Ka Meelis Munski lausus, et kuna turg korrigeerub praegu üsna aktiivselt, on ka Semuehitus pidanud koondama mitmeid töötajaid. "Äris peab ikkagi lähtuma reaalsetest näitajatest, kui ressursse on, ent tööd napib, siis tuleb koondada, midagi pole teha," selgitas ta.
Siiski märkis Munski, et tegelikult midagi katastroofilist ehitusturul lahti ega tulemas pole. "Olukord pole kindlasti pingelisem kui aastail 2009-10, tuleb kohaneda vaid väiksemate mahtudega," ütles ta.
Pille kotti ilmselt ei pandaTuru pingestuv olukord paneb küsima, kas mõned ettevõtted võivad olelusvõitluses alla anda. Näiteks teatas ehituskonsern Skanska AS novembris, et lahkub 2014 Eesti turult. Lahkumisotsuse põhjuseks nimetas Skanska Oy peadirektori asetäitja Tuomas Särkilahti Eesti turu väiksust, selle ebastabiilsust ning väga tihedat konkurentsi.
Indrek Petersoni hinnangul on väga raske öelda, kas mõned ettevõtted võiksid veel tihedas konkrentsis pillid kotti panna. Pigem uskus ta, et siiski mitte.
Tema hinnangul on Eesti ehitussektori olulisteks murekohtadeks liiga kõikuv turg ja tänaseks väljakujunenud ettevõtluskeskkond, kus ei suudeta piisaval määral ausat konkurentsi tagada.
Ehitusettevõtjate liidu juhi hinnangul on turul küllalt neid ettevõtteid, kes ei mängi kõige ausamat mängu (ümbrikupalgad, käibemaksupettused, riigihankelepingute rikkumised jne), ent kelle hangetel osalemist ei suudeta kuidagi piirata.
"On ju selge, et sellises olukorras on ausatel ettevõtjatel äärmiselt keeruline konkurentsis püsida ja nii mõnigi on sunnitud valima, kas ebaausa mänguga kaasa minna või turult lahkuda," selgitas Peterson.
Meelis Munski mainis, et kuna Lõuna-Eestis on konkurents väga tihe, siis jäävad turule vaid tugevamad. Neil ettevõtteil, kellel on portfell täis ning mahud täidetud, pole tema hinnangul kuigi keerulisi situatsioone oodata, kuid neil, kel tööd napib, võib väga raskeks minna.
Olulised seadusemuudatusedOtseselt hakkavad mõjutama ehitusettevõtete käekäiku ja ettevõtluskeskkonda sel aastal ka kavandatavad seadusemuudatused. Nii uueneb ehitusseadustik. 1. juulist rakendub uue töötaja maksuametis registreerimise nõue alates töölevõtmise esimesest päevast.
Mõju avaldavad ka võimalikud muudatused maksuseadustes. "On igati mõistetav, et maksuamet tahab parandada maksude laekumist ning proovib maksuauke täita, ent ettevõtjate seisukohalt poleks siiski õiglane, kui sellega kaasneb ausatele ettevõtjatele oluline bürokraatiakoormuse suurenemine," rääkis Indrek Peterson.
Seaduste muutmiste üheks peaeesmärgiks peaks tema hinnangul siiski olema ka ausaid mängureegleid tagava stabiilse ettevõtluskeskkonna kujundamine."Kui see eesmärk on täidetud, siis paraneb kindlasti ka ettevõtete maksekäitumine," leidis ta.
Hetkel kuum
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele