Venemaa tõi uue reaalsuse

Läinud nädalal Saksamaa parlamendis esinedes kritiseeris Merkel Venemaa poliitikat tavatult teravalt, nimetades Krimmis toimuvat džungliseaduste järgmiseks, mis seavad ohtu kogu Euroopa julgeoleku.

Merkel on küll üritanud Putiniga aktiivset telefonidiplomaatiat arendada, kuid kui pakutud võimalusi kriisi lahendamiseks vastu ei võetud, liitus Merkel sanktsioonide pooldajatega. Sanktsioonid on siiski see kõige viimane abinõu, kinnitas ta läinud reedel koos Saksa äriliidritega toimunud pressikonverentsil.

Suurtest riikidest on just Saksamaal Venemaaga kõige tihedamad ärisidemed. Nii ka oht enim kaotada, kui Venemaa suhtes majandussanktsioonid rakenduvad ja Venemaa omalt poolt vastu annab.

Venemaal tegutseb üle 6200 Saksa firma, kahepoolne kaubavahetus küünib enam kui 100 miljardile dollarile aastas, Saksamaa impordib Venemaalt kolmandiku oma naftast ja gaasist ning Venemaa turuga on seotud vähemalt 300 000 sakslase töökohad.

Samas on Venemaa osakaal Saksamaa ekspordis vaid 3,3%. Võimaliku gaasitarnete katkestuse puhuks on analüütikute sõnul Saksamaal praegu piisavad reservid ja alternatiivsed tarnekanalid. Elektritootmises on gaasi osa Saksamaal 11%.

Mitmed Saksa firmad, mis on harjunud nägema, kuidas Saksa poliitikud ja ettevõtted on Venemaaga suhete parandamiseks aastakümneid ühiselt pingutanud, on Merkeli suhtes kriitilised.

"Võimalik, et ta ei adu, mis kaalul on," tsiteeris ajaleht Wall Street Journal Venemaal suurte ärihuvidega ettevõtte OBO Bettermann GmbH juhti Ulrich Bettermanni. "Energeetikas ja tööstuses on [kahe riigi] sidemed väga tugevad."

Firmal on Lipetskis valmimas 50 miljonit dollarit maksma läinud tehas. Bettermanni arvates ei mõista Merkel, millist kahju majandussanktsioonid Venemaa vastu kaasa võivad tuua.