Täna Brüsselis algava tippkohtumise eel, kus on arutusel ELi reaktsioon Krimmi annekteerimisele, on Taani üks riike, mis kõhkleb, kui karme sanktsioone Venemaa suhtes tuleks rakendada.
"Meil tuleb Venemaa suhtes sanktsioone karmistada, kuid me ei saa silma kinni pigistada tagajärgede ees, mis see Taanile võib kaasa tuua," tsiteerib majandusleht Börsen Taani peaministrit Helle Thorning-Schmidti, kes viitab Taani kaubandussidemetele Venemaaga ja Taani töökohtadele.
Sama dilemmat väljendas Taani välisminister Martin Lidegaard.
"Me ei taha käivitada suurt blokaadi, mis oleks destruktiivne kogu Euroopa majanduskasvule," ütles ta, lisades, et "samas satutakse mõnel juhul ajaloolisse olukorda, kus sellised kaalutlused tuleb kõrvale heita ja öelda, et on rida teisi printsiipe, mis on olulisemad."
Börseni küsitletud Venemaal tegutsevad Taani ettevõtted - Ecco, Grundfos, Carlsberg, Arla, Lego - sanktsioonide osas sõna võtta ei taha.
"Jätame selle poliitikute teemaks, kuid loomulikult kohaneme alati vastavalt olukorrale," ütles Grundfosi kommunikatsioonijuht Kim Nöhr Skibsted.
Taani ettevõtjate katusorganisatsiooni DI turunduspoliitika juht Peter Thagensen märgib, et senised kogemused näitavad, et majandussanktsioonidel on vähe tegelikku mõju. "Venelased ostavad oma kaubad siis lihtsalt mujalt, väga raske on mõjusaid sanktsioone kehtestada," ütles ta.
Taani konservatiivse rahvapartei eestkõneleja välispoliitika alal Lene Espersen möönis samuti, et raske on kokku leppida sanktsioonides, kui need löövad ka Euroopa riikide endi pihta. Samas võiks Ülemkogu täna-homme arutada ka seda teemat, kuidas enim löögi alla sattuvatele liikmesriikidele kahjusid kompenseerida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!