Lööb säästmisele hingekella

SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe hinnangul mõjutab miinusmärgiga intressimäär laiemas plaanis negatiivselt kõiki säästjaid, pensionifonde ja elukindlustajaid. Ka laenuvõtjatele võivad tema kinnitusel intressimäärad tõusta, kuna pangad soovivad kompenseerida kahjumit deposiitidelt. LHV analüütik Erko Rebane tõdes, et praegu on veel raske meetmete täpseid tagajärgi prognoosida, kuna suurematest keskpankadest pole keegi varem negatiivset hoiuseintressimäära rakendanud. "Edasine ahelreaktsioon sõltub sellest, kuidas reageerivad sellele kommertspangad - kas ohverdatakse kasumlikkust, tuuakse ka enda klientide hoiuste määrasid allapoole või tehakse laenuportfelli puhul intressimäärades korrigeerimisi," loetles ta.

LHV panga prognooside kohaselt langetab keskpank eeldatavasti  baasintressimäära, mis on juba mitu kuud püsinud rekordmadalal 0,25 protsendil, veelgi madalama 0,1% peale. Laenamise püsivõimaluse intressimäär tuuakse 0,75% pealt 0,6% peale ja kõigele lisaks kehtestatakse senise 0% hoiuseintressimäära asemel -0,1% suurune negatiivne intressimäär. Välismaised investeerimispangad ja analüüsimajad on oma hinnangutes jäänud LHVst veidi positiivsemaks. Wall Streeti investeerimispankade Morgan Stanley kui ja Goldman Sachsi analüütikud usuvad, et EKP langetab nii  baas- kui ka laenuintressimäära võrdselt 15 baaspunkti võrra, vahendas Business Insider.

Ühelgi juhul laenumahtude suurenemist intresside alandamise tagajärjel Arumäe ei ootaks, küll aga võivad need suureneda teiste tavapäratute meetmete rakendamise järel. Kui pankade jaoks muutub hoiustamise intressimäär negatiivseks, siis tõenäoliselt suunatakse Arumäe sõnul raha üha enam eurotsoonist väljapoole, mis nõrgendab euro kurssi. See omakorda aitab eurotsooni majandusel paremini toibuda.

Erko Rebane ütles, et teoorias peaks hoiustamise intressimäära negatiivseks muutmine teenima sama eesmärki, mida tavaline intressi langetaminegi ehk andma hoiustajatele vähem põhjust raha kontol hoida ning rohkem survet seda aktiivsemalt majandustegevusse suunata. Sama meelt jäi Ruta Arumäe, kelle sõnul muudab intressimäärade langetamine raha säästmise hoiustajate jaoks senisest veelgi mõttetumaks ning see kulutatakse tõenäolisemalt tarbimise peale. Ta leidis, et laenu võtnute jaoks langevad intresside langedes laenumaksed veelgi, mistõttu ka neil jääb tarbimisse rohkem raha alles ja neil puudub samuti motivatsioon säästa.

Rebane lisas, et EKP otsuse tagajärjed võivad kokkuvõttes olla isegi negatiivsed, kui laenud muutuksid kallimaks. Tema hinnangul on Mario Draghi ennast varasemate sõnavõttude tõttu juba nurka surunud, mistõttu oleks pigem üllatuseks see, kui keskpank otsustab neljapäeval jätkata senisel rahapoliitilisel kursil."Juhul kui Euroopa Keskpank langetab intressimäärasid, sealhulgas muudab deposiidi määra negatiivseks, siis ma arvan, et tegu on pigem sümboolse sammuga, millel radikaalseid mõjusid reaalsele majandusele pole," rõhutas ta.

Ka Swedbanki krediidiportfelli analüüsi ja -juhtimise valdkonnajuht Urmas Simson tõdes, et EKP võimalike otsuste järel pankade laenumarginaalide osas mingit olulist muutust ette näha ei ole. Lisaks intressimäärade kärpimisele võidakse Arumäe hinnangul kasutusele võtta ka veel mittestandardseid lõdvendamismeetmeid. Nimelt käivad tema kinnitusel kuuldused, et valmistatakse ette 4-aastast pikaajaliste laenude programmi LTRO (laenude väljastamiseks finantseerimise pakkumine). Põhjusteks letargiline majanduse taastumine eurotsoonis, pankade krediidipiirangud, liiga tugev euro kurss ning väga madal inflatsioon eurotsoonis.

Kohitsetud intressimäärad jäävad Arumäe hinnangul kehtima vähemalt järgmise aasta keskpaigani. "Kuigi intressimäärade langetamine ei pruugi kuigi palju efekti anda, siis võib sellest siiski kasu olla euro nõrgestamisel," selgitas ta. Möödunud nädalal tõi EKP president Draghi välja kaks tegurit, mis euroala inflatsiooni väga madalal hoiavad. Üheks neist on euro tugevnemine, mis alandab globaalsete toormete hindu.  Teine on mõnedes liikmesriikides suhteliste hindade kohandumisprotsess, mis kogu toob alla kogu inflatsiooni. Draghi lisas, et niikaua kuni valuutakursi tugevnemine viib ebavajaliku rahaliste tingimuste kitsenemisele, peab keskpank intressimäärasid alandama.

***

Ootus, et EKP võtab sel nädalal kasutusele stimuleerimismeetmed ja Saksamaa inflatsiooni aeglustumine, on viinud euro kursi dollari vastu kolme kuu madalaimale tasemele. Ühisvaluuta langes täna 0,1 protsenti, 1,3618 dollarile. Põhjuseks spekulatsioonid negatiivsetest intressimääradest, oli mai kukkumine dollari suhtes suurim alates jaanuarist.

Kuna pankadevaheline keskmine laenuintressi ehk euribori arvestatakse iga päev, siis Äripäeva finantskontrolleri ja analüütiku Raivo Sormuneni sõnul "arvestatakse" sinna juba eelnevalt sisse mida EKP teeb või ei tee.  Kuna koos istutakse kord kuus, siis ei saagi EKP tema kinnitusel igapäevaselt euribori mõjutada. Küll aga mõjutab ta seda pikamaajaliselt. "Seega on raske seda EKP konkreetset otsust rahasse ümber panna," selgitas ta.