Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaduma läks Pärnu linna jagu töötajaid

    Statistikaameti andmeil on viimase viie aasta jooksul Eesti tööealisest elanikkonnast kadunud pea terve Pärnu linna jagu inimesi, ühtekokku enam kui 37 000 inimest.

    Amet teatas eelmisel nädalal, et kuigi tööpuudus on vähenenud, siis rööbiti on jõuliselt vähenenud tööealine elanikkond, mis paneb ettevõtjad kukalt kratsima ning tegevust aina enam automatiseerima.
    „Meil on täna ülikeeruline leida inimesi, kes oleksid nõus tulema ja ka pikemaks ajaks tööle jääma,“ lausus Kalev AS juht Kaido Kaare. Ta lisas, et tööjõudu on vaja erinevates tootmise lõikudes, aga väga keeruline on leida inimesi, kes ka tööle jääksid. Tööjõupuudus suurenes Kaare sõnul stabiilselt just käesoleva aasta jooksul.
    Kõige paremini peegeldub see jõuluhooaja kaupade ettevalmistamisel, kui Kalevil on vaja täiendavat tööjõudu igal aastal ning Kaare sõnul oli mullu töötajaid lihtsam leida kui tänavu. "Tööd pakkuda oleks ja inimestel ka huvi oleks, aga kas siis ei ole see tööjõu turg täna õige või mingisugused mõjurid on, et püsivat tööjõudu on raske leida," nentis Kaare.
    Kõige keerulisem on Kaare sõnul leida töötajaid öistesse vahetustesse, kuigi üldjuhul makstakse öisele vahetusele rohkem palka. Tööotsijad on ette heitnud ka asukohta, mis jääb Tallinnast välja, kuigi Kalev pakub oma töötajatele ka transporti. Tööotsijad soovivad Kaare sõnul lihtsat tööd, päevasel ajal ja suurt töötasu.
    Ka kaubanduses suur probleem. ASi Prisma Peremarket juhi Janne Lihavaineni sõnul on suurim takistus värbamisel eelkõige kaubandussektori põhjendamatult kehv maine tööandjana. Lihavainen nentis, et viimasel ajal on töötajate leidmine muutunud veel keerulisemaks. Tema sõnul on tööjõu vähenemise tõttu Prismas juba pikemat aega tegeletud ettevõtte tööprotsesside lihvimise ja efektiivsemaks muutmisega. Seda eeskätt kaupluse selles osas, mida kliendid ei näe.
    Töötajate puudus vaevab ka finantssektorit. Tõsi, värbamist selles valdkonnas peab Nordea panga vastutav personalijuhtimise partner Jaana Pedras nii ehk naa mõnevõrra keerulisemaks, kuna sobiva kogemuse ja kompetentsiga inimesi leidub tööturul vähe. "Finantssektoris töötamine eeldab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mida tihtilugu omandatakse alles tegeliku töökogemuse käigus," ütles ta.
    Inimpõud sunnib tegevust automatiseerima. Prisma on teinud investeeringuid, mis küll töökäte vähenemist tulevikus ei kompenseeri, ent mingil määral leevendavad. Näiteks on tänaseks kõikides Tallinna Prismades iseteeninduskassad, kus kliendid saavad ise oma ostu sooritada ja kauba eest tasuda.
    Ka Kalevi juhi Kaido Kaare hinnangul tuleb elanikkonna vananemisel ja vähenemisel töid aina rohkem automatiseerida, kuid mitte ainult. Tööealise elanikkonna vähenemise murele pakkus Kaare lahenduseks ka pensioniea tõstmist. "Meie ja meie lapsed peavad tulevikus ilmselt kauem töötama, et seda riiki üleval pidada ja ilmselt ka endale elatist teenida," nentis ta.
    Tööjõud vaid kahaneb. Eelmise nädala lõpus teatas statistikaamet, et Eesti on järk-järgult jõudmas kahaneva tööjõu tingimustesse. Töötuid oli 2014. aasta II kvartalis 47 000 ja töötuse määr 6,9%. Tööhõive I kvartaliga võrreldes kasvas, kuid aastatagusega võrreldes oli tööga hõivatuid II kvartalis vähem.
    Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina on veendunud, et tööhõive vähenemine jätkub. Tema hinnangul on selle taga ühest küljest negatiivne rändesaldo, negatiivne loomulik iive, kuid ka ettevõtete püüdlused ohjeldada oma tööjõukulude kasvu ning muuta tootmist efektiivsemaks. "Ettevõtted on võtnud tööle üha vähem uusi töötajaid. Tööturule siseneb üha vähem inimesi ning elanikkond vananeb, millega suureneb ülalpeetavate hulk tööealiste inimeste suhtes," märkis ta.
    Seevastu rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul on statistilise hõive languse üks põhjusi eelmise aasta teises kvartalis mõõdetud üllatuslikult suur hõive lisandumine, mis nüüd välja taandub. Ta märkis, et seda versiooni kinnitab ka palgasaajate arvu suurenemine teises kvartalis maksu- ja tolliameti andmetel.
    "Tööturul on näha ettevõtete kohanemist juba mõnda aega nõrgana püsinud majanduskeskkonnaga. Hõive aastakasv on teist kvartalit järjest negatiivne ning palgakasv on aeglustunud," selgitas Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar. Tema hinnangul on kohanemine ootuspärane, sest kogutoodangust märksa kiirem tööjõukulude kasv ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Tasakaalustamatust aitab vähendada lisaks tööjõukulude kasvu aeglustumisele ka tootlikkuse kasv, mis oli statistikaameti teise kvartali majanduskasvu esialgse hinnangu põhjal oodatust kiirem.
    KOMMENTAAR
    Pidev tööjõupuudusValdo Kalm, EMT ASi juht ja tööandjate keskliidu aseesimees
    Tööjõupuudus on sektoriti kindlasti erinev. IT-sektor tunnetab heade spetsialistide puudust pidevalt. Positiivse küljena võib öelda, et võib-olla mõnel sektoril läheb niivõrd hästi, et lihtsalt ei jätku spetsialiste. Negatiivse poolena, miks tööjõudu ei jätku, tuleb otsida põhjuseid haridusest. Ma arvan, et on kadunud balanss kõrg- ja kutsehariduse vahel ning reaal- ja humanitaaralade vahel. Kolmandaks oluliseks punktiks on kõrged tööjõumaksud.
    Sellest on rääkinud pikalt nii tööandjad kui tööandjate keskliit ja teised katusorganisatsioonid. Ma usun, see on mõjutanud investorite otsuseid. Me peame aru saama, et maailm muutub kiiremini, tehnoloogia toob uuendusi. Paindlik tööjõuturg, mis ei ole kammitsetud, on hästi oluline. See annab ettevõtetele võimaluse valida tööjõudu ja paindlik turg vähendab ka tööpuudust.
    Autor: Marta Jaakson, Harry Tuul
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.