Äripäeva meelest ei ole Eesti veel kaugeltki võrreldav Soome või Rootsi heaoluühiskonna ja selle juurde kuuluvate ühiskondlike kokkulepetega, mistõttu pole valitsussektori kulutuste suurendamine kesise majanduskasvu tingimustes õigustatud.

Pisut üle vindi keerates: praegusel valitsusel oleks riigimehelik jätkata valimisteni vana eelarvega ja mitte jätta eeldatavalt vajalikku kärpimist valimistejärgse valitsuse tööks. Isegi eeldusel, et praegused valitsusparteid jätkavad ka pärast valimisi, pole õige riigi kulutusi suurendada olukorras, kus tänavune majanduskasv enam-vähem paigal püsib (rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab 0,5 protsenti) ning tuleva aasta prognoositud 2,5 protsenti tuleb võib-olla kärpida samamoodi, nagu viimasel ajal on oma prognoose muutnud nii pangad kui ka ministeerium ise.

Tuletame meelde, et andsime juhtkirjas kärpesoovituse juba aprillis, kui rahandusministeerium asendas selle aasta prognoosis 3,6% kasvuootuse 2% oodatava majanduskasvuga. Vahepeal on oma prognoose kärpida jõudnud ka pangad.

Kuhu kulub raha? Praeguse seisuga pole teada, mille peale kavatseb valitsus tuleval aastal kulutada selle 4,5 protsenti rohkem raha võrreldes tänavuse aastaga.

On oht, et valimiste aastal tehtud kulutusi ajendavad populistlikud kavatsused. ­IRLi välja pakutud maksumuudatused näitavad suunda, kuidas tahaks opositsioonipartei riigi­eelarve raha ümber jagada. Võimul Reformierakond rahandusminister Ligi isikus pole seni viidanud, mille peale on plaanis kulutada, küll aga on Ligi isegi möönnud, et “vahepeal” on valimised, mis võib tähendada, et 2016. aastaks oodatava nominaalse tasakaalu saavutamine lükkub edasi.

Väljavaated pole paranenud. Ministeerium märgib, et kevadega võrreldes ei ole riigieelarve väljavaated halvenenud. Toimetuse hinnangul pole nad aga ka paranenud.

Pidev rõhutamine, et nominaalne eelarvepositsioon on miinuses, aga struktuurne see-eest hea, ütleb tegelikult ju seda, et eelarve ei ole tasakaalus. Ainuüksi sellest argumendist võiks piisata, et valitsussektori kulutusi mitte suurendada. Rahandusminister tunnistab isegi, et tulude-kulude tasakaaluga pole asjad hästi ning heal juhul oleks eelarve nominaalses ülejäägis. Toimetuse meelest oleks alles see olukord, kus valitsussektori kulutuste suurendamist kaaluda.

Rahandusministeeriumi selgituses märgitakse, et Venemaa kehtestatud impordikeelu mõju majandusele on arvesse võetud. Valitsuse liikmed on mitu korda rõhutanud, et keeldude otsene mõju Eesti majandusele on minimaalne, kaudne mõju seevastu raskesti hinnatav. Prognoosi pressiteates nimetatakse võimalikku mõju juba mõõdukaks, kuid arvutus, mis mõjude hindamist selgitaks, avalikkusega ei jagata.

Ka ei paista valitsusel olemas olevat kriisiplaani, mille puudumist oleme Äripäeva arvamusruumis tauninud varemgi.