Surve Venemaale kasvab

Pretsedent. Venemaa on protestinud, et ELi ja Ukraina vabakaubandusleping ujutab Venemaa turu Ukraina kaudu Euroopa kaupadega üle.

Karel De Gucht möönis, et Venemaale ei tohiks anda võimalust ELi ja Ukraina vahelises lepingus kaasa rääkida, sest see loob halva pretsedendi. Varem oli EL selle jäigalt välistanud. Samas võib selline pingeid maandav samm olla praeguses olukorras mõistlik.

“Tegemist on väga keerulise olukorraga. Tegemist on sõjaolukorraga,” ütles De Gucht reedel pärast kohtumist. “Kui see aitab pingeid maha võtta, on see hea,” vahendas Wall Street Journal. 14 kuu pikkune viivitus ei ole veel maailma lõpp.

Sügisel survestas Venemaa Ukraina toonast presidenti Viktor Janukovitšit, et too assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingut ELiga ei allkirjastaks. See toob Ukrainat lähemale Euroopa Liidule. Kui Janukovitš Moskva survele järele andis, vallandusid Kiievis rahvarahutused, mis on praeguseks kasvanud Lääne ja Venemaa tõsiseks vastasseisuks.

Venemaa lubas, et ei tühista nüüd Ukraina suhtes enamsoodustusrežiimi, nagu varem ähvardati. Euroopa Liit aga jätab jõusse juba kevadel ühepoolselt Ukraina kaupadele kehtestatud soodusrežiimi. Algselt pidi Ukraina hakkama lepingu oma osa täitma novembrist. Viivituse peavad heaks kiitma ka ELi liikmesriigid ja Euroopa Parlament.

Uued sanktsioonid. Palju teravamaks läks reedel seis lääneriikide sanktsioonidega Venemaa survestamiseks. Nii EL kui ka USA avalikustasid uued piirangud Venemaa finantssektori, naftafirmade ja kaitsetööstuse ettevõtete juurdepääsule Lääne kapitaliturgudele. Samuti tehnoloogiatele, kaupadele ja teenustele, mis on vajalikud energiasektorile uute maardlate hõlvamiseks Arktikas ning kildagaasi tootmise käivitamiseks. See õõnestab eelkõige Venemaa tulevase majanduskasvu aluseid.

“Vastuseks Venemaa otsesele sõjalisele sekkumisele ja jultunud püüdele olukorda Ukrainas destabiliseerida, oleme koos Euroopa liitlastega sanktsioone Venemaa vastu süvendanud ja laiendanud,” ütles USA rahandusminister Jack Lew reedel tehtud avalduses.

Üks suuremaid kaotajaid sanktsioonidest on USA enda energiahiid Exxon Mobil, mis on osa oma tuleviku kasvustrateegiast rajanud koostööle Venemaa riikliku naftahiiu Rosneftiga, mis on  nii ELi kui ka USA sanktsioonide nimekirjas. Reedene raund sanktsioone suleb seaduslünga, mis võimaldas Exxonil seni koostööd Rosneftiga jätkata. Alles augustis andis Venemaa president Vladimir Putin isiklikult videokonverentsi vahendusel stardipaugu Exxoni ja Rosnefti esimese puuraugu rajamisele Kara meres, kiites keerulises poliitilises olukorras pragmatismi ja kaine mõistuse võitu. Nüüd andis USA valitsus naftafirmadele kaks nädalat koostööprojektide seiskamiseks sanktsioneeritud firmadega. Nende seas on lisaks Rosneftile Gazprom, Gazprom Neft, Lukoil ja Surgutneftegaz.