Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üle piiri patsient toob segadust

    Euroopa Komisjoni ametnikele näib, et piiriülene patsiendi­direktiiv ei jõustu piisavalt hästi. Ligi pooled liikmesriigid said arupärimise, teiste seas Eesti.

    Euroopa Komisjon kutsus augustis 12 liikmesriiki, sh Eestit, teatama piiriülese tervishoiu eeskirjade täielikust rakendamisest. Lisaks said taotluse Austria, Belgia, Bulgaaria, Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Poola, Prantsusmaa, Saksa­maa, Soome ja Ühendkuningriik.
    Sotsiaalministeeriumi esindaja kinnitusel põhjust muretseda pole. “Sisuliselt on komisjon palunud selgitusi direktiivi sätete ülevõtmiseks rakendatud meetmete kohta, et kontrollida meie õigusruumi vastavust direktiivis sätestatud nõuetele. Euroopa Komisjon vaatab, kas iga direktiivi sätte kohta on olemas vastav siseriiklik regulatsioon,” öeldi sotsiaalministeeriumist.
    Direktiivi rakendamise eest vastutava tervishoiuosakonna nõuniku Ants Toomi sõnul olid neil selgitused koostatud ja vastused välisministeeriumi kaudu antud juba enne tähtaega. Seda, mis punktide kohta järelepärimised olid, polnud Toom nõus täpsustama.
    Küsimusele, miks tehti päring vaid 12 riigile, vastas ta, et need riigid on nimistus, mille kohta ­Euroopa Komisjonil ei ole täielikku informatsiooni. “Ma saan niimoodi aru, et välisministeerium paneb need õigusaktid elektrooniliselt üles ja et see ­õigusaktide baas ei ole päris täielik, kuna ravi kvaliteeti ja tervishoiuteenuste osutamist puudutavaid õigusakte on niivõrd palju. Seda baasi täiendab välisministeerium ja meie tegutseme ainult nende kaudu,” rääkis Toom.
    Euroopa Komisjoni väitel on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Kreeka, Poola, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik direktiivi osaliselt rakendanud, kuid selle teatud sätted näivad endiselt üle võtmata. Nende hulgast võib leida näiteks direktiivis kehtestatud eeskirjad välismaal saadud ravi hüvitamise kohta ja riiklike kontaktpunktidele pandud kohustuse aidata üksteisel täpsustada arvete sisu.
    Probleeme mitmel riigil. On veelgi mustem nimekiri: Iirimaa ja Portugal ei ole teatanud ühestki direktiivi rakendamismeetmest. Tosinale patustanud riigile anti aega kaks kuud, et teatada komisjonile vajalikest meetmetest. Kui asjakohastest meetmetest ei teatata, võib komisjon anda asja lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.
    Välisministeeriumist öeldi, et Eesti on direktiivi üle võtnud.
    Euroopa Komisjon tegi ka Soomele järelepärimise patsiendidirektiivi ülevõtmisest. Soome ­eitas väidet rakendusmeetmete teatamata jätmisest ja näitas komisjonile seadusepügalaid, millega direktiivi artiklid on üle võetud.
    Soome kahtleb komisjoni pädevuses. Teemat käsitles kahes järjestikuses numbris Soome arstide ajaleht Mediuutiset.
    “Komisjonis pole aru saadud, millistes seadustes direktiivi määrused sisalduvad. Järgmiseks hakkab komisjon meetmete sisu hindama. Sellest võib tulla eraldi rikkumismenetlus,” ütles Soome välisministeeriumist seadusandlusega tegelev Liisa-Maija Holo­painen. Soome seaduse järgi hüvitatakse välismaal saadud valikravi Soome haigekassa Kela hinnakirja alusel. Komisjon nõudis selgitust eriti ravi hüvitamist puudutavate direktiivi punktide ülevõtmise kohta. Soome eratervishoiu teenuse pakkujad on alates direktiivi vastuvõtmisest teinud lobitööd, et soomlased saaksid välismaiseid tervishoiuteenuseid samadel maksupõhimõtetel kui avalikku teenust Soomes. Siis saaksid firmad edaspidi analoogset kohtlemist nõutada.
     
    Kommentaar
    Valdavalt soovitakse välismaal tehtud lõikuste hüvitamist
    Katrin Romanenkov, haigekassa avalike suhete juhtAlates direktiivi jõustumisest mullu oktoobri lõpust kuni juuni lõpuni on haigekassale esitatud 48 tagasimaksetaotlust piiriüleste tervishoiuteenuste eest. I poolaasta jooksul tehti 28 positiivset ja kaheksa negatiivset otsust.Tuleb silmas pidada, et kõik taotlused ei olnud poolaasta lõpuks menetletud. Valdavalt puudutavad need taotlused erinevaid operatsioone – ortopeedilised, onkoloogilised, vasoloogilised, oftalmoloogilised jne. Samuti taotletakse erinevate eriarstide konsultatsioonide kompenseerimist, keemia- ja kiiritusravi hüvitamist jm.Negatiivseid otsused on tehtud kahel põhjusel – kas vastav teenus ei kuulu haigekassa hüvitatavate teenuste loetellu või ei ole patsient esitanud vajalikke dokumente.
    Tuntavalt on suurenenud soomlaste huvi
    Tiina Mikk, Medicine Estonia Developmenti mänedžerMedicine Estonia klastri liikmete sõnul on piiriülene meditsiin hoogustunud. Tuntavalt on suurenenud soomlaste huvi Eesti meditsiiniteenuste vastu. Hea meel on selle üle, et välismaalt ravile saabuvate patsientide arv kasvab.Näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla kinnitusel tunnevad soomlased enim huvi diagnostikakliiniku ravivõimaluste vastu, samuti on suurenenud patsientide hulk, kes tunnevad huvi silmakliiniku teenuste vastu.Usaldus Eesti arstide vastu tõuseb ja selles on oma osa teenuse kõrgel kvaliteedil, heal keeleoskusel ja klastri liikmete pingutustel ekspordi arendamisel.Eriti tähtis on patsientide tagasiside, kes on siin saadud raviga rahul ja Eesti ravikeskusi oma kaasmaalastele soovitavad.Kui palju direktiiv mõjutab teiste ekspordi arengut soodustavate faktorite kõrval Eestisse saabuvate välispatsientide arvu, on praegusel hetkel veel vara öelda.Tänu direktiivile on tõusnud teadlikkus piiriülestest ravivõimalustest. Jätkata tuleb Eesti ravi­võimaluste piiriülese tutvustamisega.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kuidas ikkagi rikkaks saada? Miljonärid ise annavad nõu
Saaremaal kauaoodatud üritus “Kuressaare Rahatarkus 2024” tõi kokku nii kohalikke kui kaugema kandi rahvast. Neli üle kodumaa teada-tuntud tegusat meest, Raivo Hein, Robin Valting, Rahakratt ja Martin Villig, tõid päevavalgele rikkuse saavutamise saladused.
Saaremaal kauaoodatud üritus “Kuressaare Rahatarkus 2024” tõi kokku nii kohalikke kui kaugema kandi rahvast. Neli üle kodumaa teada-tuntud tegusat meest, Raivo Hein, Robin Valting, Rahakratt ja Martin Villig, tõid päevavalgele rikkuse saavutamise saladused.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Prantsuse ettevõte ostab Eesti küberfirma: ootame suurt rahvusvahelist kasvu
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.