Margus Linnamäe piidleb perearstiäri?

Ehkki sotsiaalministeerium oma pikas vastuses selle mõtte tagasi lükkas, on perearstid arusaadavalt ärevil. Pikantseks muutis Tederi pöördumise ajastus: ta tegi seda ajal, kui selgus, et tervisekeskuste ajakohastamiseks on oodata ELilt 83 miljoni euro suurust abiraha.

“Ega siin pole muud, kui Margus Linnamäe tahab nüüd endale ka perearstikeskuseid. Apteekidest on ju näha, mis on juhtunud: õpetatud inimesed peavad klientidele mingeid wunder-wanderi juuri pähe määrima,” keeb pahameel pere­arstide seas.

Ravimiärimees Margus Linnamäe kinnitab, et tema Tederi avalduse taga ei ole ja tal ei ole mingit pistmist perearstisüsteemi lõhkumisega.

“Õiguskantsleri avaldustesse tervishoiu valdkonnas soovitan suhtuda skeptiliselt. Meil on apteegisfääris kogemus, kuidas õiguskantsler peab tervishoiusektorit samaväärseks taksonduse ja toitlustusega. Seega ei ole mul väga suurt usku, et tegemist on suure eksperdiga meditsiini valdkonnas,” kommenteerib Linnamäe.

Protsessi käivitas mai algul tegelikult hoopis Eesti Apteekrite Liit, kes leidis, et kui apteekide omanikeringile ei või õiguskantsleri meelest piiranguid seada, siis tuleks kahtluse alla seada ka teistel tegevusaladel kehtivad omandipiirangud. Tederil paluti kontrollida, kas advokaadibüroode, audiitorühingute, kohtutäituri- ja notaribüroode ning perearstipraksiste omanikeringile seatud piirangud on põhiseadusega kooskõlas.

Teder vastaski suvel apteekritele, et tal pole põhjust kahelda advokaadibüroode, audiitorühingute, kohtutäituri- ja notaribüroode omanikeringile seatud piirangute põhiseaduspärasuses. “Küll aga arvestades, et perearstipraksistele kehtestatud omandipiirangute põhiseaduspärasuse küsimuses on juba varem tõusetunud kahtlused, pean vajalikuks selles teie tõstatatud küsimuses kujundada seisukoht,” seisis õiguskantsleri vastuses. Nii ta tegutsema asuski.

Apteekrite Liidu esimees Ülle Rebane ütleb, et nende kirja eesmärk oli õiglase kohtlemise taotlemine kõigile.

“Seda, mis on järgnenud, ei osanud me küll ette näha,” kinnitab Rebane.

Vaatamata sellele, et apteekrite liidu juhatuse kuuest liikmest poolte apteegid töötavad Magnumi ja teine pool Tamro frantsiisi alusel, kinnitab Rebane (Magnumi frantsiis – toim), et oma otsustes on nad sõltumatud. “Alates 1993. aastast, mil liit loodi, oleme võidelnud selle eest, et proviisorid oleksid apteegiomanikud,” rõhutab Rebane.

Õiguskantsler Indrek Tederi poolt viidatud varem tõusetunud kahtlused perearstide omandipiirangute puhul viivad 2000. aastasse. Toonases riigikogu sotsiaalkomisjonis ja riigikogus toimusid tulised vaidlused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõu (447 SE) ja seeläbi perearstinduse korraldamise ümber.

Novembris 2000 võttis riigikogu liige Mai Treial ette tolleaegse Lasnamäe Perearstikeskuse juhatuse esimehe Anders Tsahkna kirja, kus too viitas, et plaanitavad perearstipraksiste omandipiirangud on otseses vastuolus põhiseadusega.

Treialile vastas tollane sotsiaalminister, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, et kui analoogsete piirangutega advokatuuriseadus on põhiseaduskohane, siis on seda ka perearstiseadus. Tollase riigikogu stenogrammi kohaselt lisas Nestor, et selle kirja kohta ütleb ta hea meelega kommentaari. “Kui ma rääkisin nende põhimõtete sissetoomisest, mis vastavad nii patsientide huvidele kui ka vahendite otstarbeka kasutamise nõudele, siis ma ütlesin ka, kelle huvidele see ei vasta, ja kui ma nimetasin tänasel olukorral parasiteerijaid, siis ma mõtlesin just neid, kes teile selliseid kirju saadavad.”

Anders Tsahkna mäletab ka praegu oma kirja hästi. “Ma saatsin selle kirja presidendile, parlamendile ja sotsiaalministeeriumile. Sotsiaalminister oli siis Eiki Nestor, kes nimetas mind väga mahlaselt seal riigikogu puldis,” meenutab Tsahkna.

Ta lisab muheledes, et nad saavad Nestoriga tegelikult hästi läbi ja naersid ka tookord seda sildistamist.

Anders Tsahkna ei ole praeguse õiguskantsleri menetlusega kursis, kuid on endiselt seisukohal, et perearstipraksiste omandipiirangud on üle pingutatud.

“Tegelikult on mänedž­ment hästi keeruline. Tuleks ühendada arstide ja mänedžeride kogemused. Las igaüks teeb seda, mida ta kõige paremini oskab,” ütleb Tsahkna. Ta leiab, et seadus tuleks uuesti üle vaadata ja hirmud välistada, sest ilma perearstideta ei juhtu nagunii midagi. “Ärge kartke! Ei maksa nii paranoiliselt ka võtta. Ja kus perearstidel see kapital on? Kogu avalik raha kulub neil ju arstiabiks,” leiab Tsahkna.

Samuti ei usu ta, et KOVidest suuremat abiks oleks, sest neil raha niigi napib. Pealegi, erinevalt näiteks kooli pidamise kohustusest neil kohustust perearstikeskuste pidamiseks pole. “Kaasame siis raha mujalt,” on Tsahkna loogika.

Tagasi tulles aga 2000. aasta kirja juurde ütleb Tsahkna, et Lasnamäe polikliinikust välja kasvanud Lasnamäe Perearstikeskus on küll Medicumi eelkäija, mille investor on olnud ka Margus Linnamäe, kuid tema kiri sai tehtud varem ja polnud Linnamäega seotud.

Riigikogu esimees Eiki Nestor on samuti valmis 14 aastat hiljem oma arvamust tervishoiukorraldusest jagama ja tema näeb soovi taga piirangud kaotadaa hoopis ravimitootjaid: “Ma jälgin huviga neid märkuseid, mis tulevad meie tervishoiu aadressil ühest kohast. Ma hakkan juba peaaegu uskuma, et see ongi ravimitootjate lobi,” sõnab ta.

Nestori sõnul oli perearstide puhul omal ajal pikk arutelu nii arstide endi kui ka üldsusega ning kõik leidsid, et omandivorm peab olema just selline ja seda ainsal põhjusel – et seda äriühingut ei juhiks keegi teine, kes on oluliselt huvitatud, kellele perearst patsiente saadab ja milliseid ravimeid ta välja kirjutab. “Kõik need, kes räägivad perearsti praeguse omandivormi vastu, räägivad kellegi teise poolt,” on Nestor veendunud.

Linnamäe on oma huvi perearstikeskuste vastu avalikult välja öelnud. Kevadel, kui päevakorras oli apteegipiirangute tühistamine, ütles ta ühes pressiteates, et kui apteegiturg liberaliseeritakse täielikult, on loogiline, et liberaliseeruvad ka teised tervishoiuvaldkonnad nagu näiteks perearstindus ja haiglavõrk, kuhu Magnum oleks kontsernina valmis kindlasti sisenema.

“Kui aptee­giturul on täiskonkurents lahendus, siis läheme me kõikidel tasanditel nõudma kogu sektori liberaliseerimist, sealhulgas ka ravimite juurdehindluste vabakslaskmist. Samas, lõppastmes peab ikkagi seadusandja hindama seda, kas see oleks rahvatervise ja patsientide huvides,” ütles Linnamäe.

Nüüd sügisel kinnitab Linna­mäe, et agressiivset äriplaani tal hetkel tervisekeskuste keti loomiseks siiski ei ole. “Tänane konjunktuur, kus riik ajab võrdlemisi riigikeskset tervishoiupoliitikat ja eraettevõtjate võimalusi pigem ahendatakse, ei soosi sektorisse investeerimist. Pikemas vaates me loomulikult jälgime sektoris toimuvat,” räägib Linna­mäe. Tema sõnul on selge, et patsienti ei rahulda vaid suurhaiglate keskne tervishoiumudel. “Aga selle teadmise kohale jõudmine võtab ilmselt veel mõnevõrra aega,” tõdeb ta.

Küsimusele, mis muutuks esmatasandil paremaks, kui omandipiirangud kaoksid, vastab Linnamäe: “Ma arvan, et suurt midagi. Kui siis ehk ainult niipalju, et paraneksid võimalused investeeringute kaasamiseks.” Ta leiab, et tänane perearstisüsteem töötab normaalselt ja seda lõhkuda on küsitav. “Kui aga riik selle tee valib, siis loomulikult hoiame arengutel silma peal ja oleme valmis otsima oma võimalusi.”

Õiguskantsleri vastused Meditsiiniuudiste küsimustele selgitavad, mis ajendas teda menetlust perearstide osas alustama. Selleks oli laekunud avaldus, milles tõstatati muu hulgas perearstipraksistele kohalduvate omandipiirangute põhiseaduspärasus. Üldjuhul palub õiguskantsler oma seisukoha kujundamise mitmekülgsuse huvides selgitusi valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt. Nii ka seekord.

Kui sotsiaalministeeriumilt on vastus laekunud, ei tähenda see automaatselt, et õiguskantsler nõustuks kõigi ministeeriumi esitatud argumentide ja seisukohtadega. Õiguskantsler kujundab seisukoha iseseisvalt, analüüsi tulemusel sel nädalal.

Küsimustele vastas õiguskantsler Indrek Teder.Palun põhjendage, miks Te tegite järelepärimise just 2014. aasta suvel, kui ühtlasi sai teatavaks, et peatselt läheb jagamisele 83 miljonit eurot eurorahasid tervisekeskuste rekonstrueerimiseks? Nimetatud piirangud perearstipraksiste omamisele kehtivad juba 2001. aastast ja ka Te ise olete juba mitu aastat õiguskantsler olnud.Avaldus, mis ajendas perearstipraksiste omandipiirangute põhiseaduspärasust taas hindama, laekus 2014. aasta kevadel. Eestis kehtib tuhandeid üldakte, mille põhiseaduspärasust on õiguskantsler pädev hindama.Objektiivselt pole võimalik, et õiguskantsler jõuaks kõikides aktides sisalduvate normide põhiseaduspärasust hinnata (nt ainuüksi võlaõigusseadus sisaldab üle tuhande para­grahvi). Seepärast tuleb paratamatult igal õiguskantsleril teha valikuid, milliste normide põhiseaduspärasusele hinnang anda.Valiku tegemisel on olulisel kohal inimeste ja juriidiliste isikute avaldused, mis sisaldavad teavet normide kohta, mis võivad avalduses kirjeldatud põhjustel olla põhiseadusvastased.Omal algatusel teeb õiguskantsler järelevalvet siis, kui talle on mujalt kui avaldustest laekunud teave, mis paneb teda kahtlema ühe või teise normi põhiseaduspärasuses (nt ajalehes on kirjeldatud mõnd juhtumit; mõne asutuse külastamisel tekib selline kahtlus jne).Normidele hinnangut andes on õiguskantsleri ainsaks huviks tagada, et Eesti põhiseaduslik kord oleks tagatud.Kuna analoogsed piirangud kehtivad ka advokaatidele ja notaritele, siis kas teete vastava päringu ka nende kohta?Igas valdkonnas on põhiõiguste ja -vabaduste piirangute kehtestamiseks omad põhjused. Seepärast ei saa automaatselt järeldada, et kui ühes valdkonnas on piirangud, peaks need ka teises valdkonnas olema.Samuti ei saa põhjendada ühes valdkonnas kehtivate piirangute põhiseaduspärasust asjaoluga, et mõnes teises valdkonnas on sarnased piirangud põhiseaduspärased.Erinevad valdkonnad on kujundatud erinevalt ning nendes valdkondades valitsevad olukorrad ei pruugi olla sarnased.Näiteks kui väita, et notaritele kehtivad omandipiirangud, siis kas oleks põhjust väita, et kõikidel aladel sõltumata valdkonnast peaksid kehtima samasugused piirangud (näiteks leivamüüjatele, kooli pidajatele, haiglatele)?Kuna õiguskantslerile pole laekunud avaldust ega mujalt teavet, mis paneks teda kahtlema advokaatide ja notarite suhtes kehtestatud piirangute põhiseaduspärasuses, siis ei näe õiguskantsler põhjust neid piiranguid hindama hakata.Mis muutuks paremaks või oleks perearstinduses teisiti, kui piirangud kaoksid?Kuna konkreetset regulatsiooni muudatuse kava seadusandja või ministeeriumi n-ö laual minu teada pole, saab siin jääda üsna üldsõnaliseks.Tegemist on ettevõtluspiiranguga, mistõttu piirangute kadumisel või leevendamisel võiksid sõltuvalt sellest, kas piirangud kaotatakse või leevendatakse (näiteks piiratakse sel alal tegutsemist vaid mõnedel inimestel või juriidilistel isikutel), saada sel alal ettevõtlusega tegeleda peale perearstide ka teised inimesed ja juriidilised isikud.Kuidas selline hüpoteetiline regulatsioon võiks sisuliselt mõjutada perearstin­dust kui teenust, sõltub asjaoludest.Mõnel juhul võib see näiteks tähendada paremat sisseseadet või teenindust, teisel juhul aga ohtu, et patsientidele hakatakse soovitama näiteks omaniku müüdavaid ravimeid või meditsiiniseadmeid.Nagu öeldud, siis õiguskantsler pole võtnud seisukohta, kas perearstipraksiste kehtivad omandipiirangud on mingis osas põhiseadusvastased, mistõttu pole võimalik seda teemat rohkem kommenteerida.Kas kaotada tuleks kõik piirangud ja perearstikeskust peaksid saama asutada absoluutselt kõik?Kuna õiguskantsler pole asjas seisukohta kujundanud, siis pole kahjuks võimalik Teie küsimusele vastata.Miks on piirangute kaotamine nii oluline, kui omandipiirangud kehtivad vaid riiklikult korraldatud ja avalikest vahenditest rahastatava üldarstiabi korralduse puhul?Kuna õiguskantsler pole asjas seisukohta kujundanud ehk ta ei oma arvamust, kas kõnealune norm on põhiseaduspärane, pole kahjuks võimalik Teie küsimusele vastata.Olete öelnud, et praegu planeeritavad apteegiseaduse muudatustega venitamine soosib Margus Linnamäe huve. Kas Te ei leia, et kui esmatasandilt omandipiirangud ära võtta, hakkab see ka otseselt soosima Linnamäe huve? Liiatigi on ta välja öelnud, et on tervisekeskustest huvitatud.Kuna õiguskantsler pole asjas seisukohta kujundanud ehk ta ei oma arvamust, kas kõnealune norm on põhiseaduspärane, pole kahjuks võimalik Teie küsimusele vastata.Küll saan aga õiguskantsleri esitatud teabe nõude pinnalt välja tuua, et õiguskantsler teadvustab seisukoha kujundamisel potentsiaalset ohtu, mida võib endas kätkeda ravimiettevõtjate võimalus saada perearstipraksiste omanikuks.