Kraftid panid aluse pere dünastiale

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 19. jaanuar 2015 kell 10:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kraftid panid aluse pere dünastiale
Jüri Kraft andis 2002. aastal juhtimise Sangaris üle poeg Gunnarile.Foto: Andras Kralla, Äripäev
Äripäev taasavaldab loo 2002. aastast, kui õmblus- ja rõivatööstur Jüri Kraft loovutas oma firmade lipulaeva poeg Gunnarile. Lugu ilmus esmakordselt 25. märtsil 2002.
JÜRI KRAFT
hariduselt majandusteadlane-ökonomist, lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1959. aastal;
töötanud Tartu õmblusvabriku Sangar direktorina (1963–1972) ning V. Klementi nimelise õmblustootmiskoondise direktorina (1972–1974);
järgnevad 16 aastat kergetööstusministeeriumis, esimesed kolm aastat ministri esimese asetäitjana ning seejärel kuni 1990. aastani ministrina;
1990ndate algul sukeldub eraärisse ja omandab osaluse kergetööstusettevõtetes AS Sangar, AS Mivar, Estar Eesti Kergetööstuse AS, kinnisvarafirmas AS Rafaland jt.;
paar aastat tagasi hakkas taastama kodutalu Peipsi ääres Jõgevamaal Kasepääl;
2002 märts – loobub Sangari nõukogu esimehe kohast vanema poja Gunnar Krafti kasuks, on endiselt Mivari ja Estar Eesti Kergetööstuse nõukogu esimees;
rahvusvahelise töösturite ja ettevõtjate kongressi nõukogu liige;
likvideeritud Koonderakonna asutajaliige, kandideeris 1996. aasta kohalikel valimistel valimisliidus Tallinn;
Konstantin Pätsi muuseumi juhatuse liige;
Eesti vanima, Torma pasunakoori patroon;
hobiks kalapüük.
Õmblus- ja rõivatööstur Jüri Kraft lõi üle-eelmisel nädalal pretsedendi, kui loovutas oma firmade lipulaeva, Tartu õmblusvabriku ASi Sangar nõukogu esimehe koha pankurist pojale Gunnarile. Eestis ei loovuta tuntud ärimehest isa pojale ettevõtte juhtimist just iga päev.
Jüri Kraft peab õigeks, et edaspidi tuleb poegadel hakata tegelema ka tema teiste firmadega, nagu näiteks tekke ja patju tootva tekstiilifirmaga Mivar, naiste pesu müüva Estar Eesti Kergetööstusega ja kinnisvarafirmaga Rafaland. Küllap tuleb ühel pojal kunagi üle võtta ka isa poolt hobi korras edendatav talu Pepsi ääres Kasepääl, kus piirkonna uhkeimas laudas kasvab praegu sadakond pulli.
"Mujal maailmas on täiesti levinud, et pojad võtavad isa firmad üle," räägib Jüri Kraft üle-eelmise nädala neljapäeval pool tundi enne Sangari nõukogu koosolekut. "See on normaalne ja arvan, et ka Eestis peaks see nii olema." Samas ei oska Kraft seenior Eestis konkreetse näitena peale Kõuhknate pere kedagi teist nimetada.
Jüri Krafti sõnul on ta alati püüdnud midagi luua, ükskõik mis aeg ka ei ole olnud. "Kui enam ühel päeval ei jõua, tuleb see, mille nimel oled elu aeg rabanud, maha müüa või läheb asi pankrotti," mõtiskleb Jüri Kraft. "Leian, et just lapsed võiksid asja edasi arendada." Jüri Kraft lisab, et ta on poegadele korduvalt teinud etteheiteid, et nad pole tema ettevõtmistega tegelenud.
GUNNAR KRAFT
hariduselt insener-ökonomist, lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna 1989. aastal;
panganduskarjääri alustas 1992. aastal, kui Eesti Panga tollane president Siim Kallas kutsus nõunikuks, kelle ülesanne oli luua Eesti Investeerimispank;
olnud Investeerimispanga asepresident ja nõukogu esimees;
pärast Investeerimispanga ja Forekspanga ühinemist 1998. aasta lõpus sai moodustatud Optiva Panga nõukogu esimeheks;
viimane töökoht: Sampo Panga Balti panganduse direktor;
eelmisel nädalal esitas Sampo Panga nõukogule avalduse, milles palub end vabastada Sampo Panga nõukogu liikme kohustustest alates 31. märtsist;
alates 14. märtsist ASi Sangar nõukogu esimees;
abielus taasiseseisvunud Eesti esimese missi Heli (Mets) Kraftiga, peres kolm last;
Eesti tervisespordi ühenduse president;
hobiks tennis ja suusatamine.
Järeltulijad
Kraft möönab, et kuna noorem poeg Märt on pikka aega olnud riigiametnik, näeb ta oma mantlipärijana vanemat poega Gunnarit.
Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft palub pressiesindaja kaudu edasi öelda, et tal pole kombeks eraelu kommenteerida. "Olen praegu riigitööl ja teen seda nii hästi, kui suudan," kõlab Märt Krafti napp vastus.
Gunnar Krafti sõnul polnud isa plaan anda juhtohjad Sangaris üle üleööotsus ega nii-öelda ühekordne ärarääkimine. "Sellest on pere ringis juttu olnud oma paar aastat," meenutab Gunnar Kraft. "Tunnen, et pärast kümmet pangandusaastat on sobiv hetk hakata arendama ettevõtet, milles meie perel on märkimisväärne osalus."
Gunnar Krafti kinnitusel ei loobunud ta pangandusest seetõttu, et teda on aastaid saatnud onupoja, Eesti Panga presidendi Vahur Krafti vari. Ajakirjandus on ette heitnud, et Eesti Pank päästis omal ajal Investeerimispanga põhjusel, et selle juhtide ja omanike hulgas oli Gunnar Kraft.
Gunnar Kraft rõhutab, et vastupidi, lähisugulussidemed Vahur Kraftiga on sundinud neid mõlemaid teadlikult pangandusalaseid tööasju märksa enam lahus hoidma. "Ma arvan, et see onupojamäng on Gunnari karjääri tõsiselt seganud," sekkub teemasse Jüri Kraft, kuid ei soovi enamat kommenteerida.
Jüri Kraft, kes alustas oma karjääri nelikümmend aastat tagasi Sangarist, peab Sangarit endiselt oma tähtsaimaks firmaks. Jüri Krafti ainuomanduses olevale OÜ-le Alfred Seif kuulub 49,8 protsenti Sangari aktsiatest. Finantsettevõttele AS Suprema Securities kuulub 15 protsenti aktsiatest ja ülejäänud aktsiate omanikud on ligi 300 Sangari endist või praegust töötajat.
Sangari juhatuse esimehe Jaan Kallase sõnul kannab võimu üleminek isalt pojale endas järjepidevust. "See annab kõikidele Sangari töövõtjatele sisemise turvatunde, et tegu on tõsise pereettevõttega, mitte tüüpilise Eesti firmaga, mis töötatakse üles ja pannakse siis huugama," räägib Kallas.
Kallas tunnustab Jüri Krafti suurt tarkust tunnetada ära õige hetk ohjade üleandmiseks. "Seda tarkust on Eesti majandusruumis reeglina veel väga vähe," lisab Kallas.
Kallas loodab, et tema ärijuhtimise kogemus ja Gunnar Krafti rahastamisoskused ning laialdased teadmised finantsprojekteerimisest tekitavad koos sünergia. "Ja ega Jüri Kraft ei lähe ju ka Sangarist kuhugi," lisas Kallas. "Jüri Krafti jääb Sangari nõukogu liikmena oma isalikult õpetavat ja kohati kamandavat rolli edasi täitma."
Jüri Kraft, kes on aastaid vältinud ajakirjandusega kokkupuudet, ei taha pikemalt rääkida oma saavutustest kergetööstuse vallas. Veidi leebema tooni võtab ta, kui viia jutt Jõgevamaal Peipsi ääres Kasepää külas asuvale talule.
Jüri Kraft ehitas eelmisel aastal oma kodukülla Kasepääle lihaveiselauda, kus kahe talitaja käe all kosub sadakond pulli. Vanemate talumaale lisaks on Jüri Kraft ostnud kokku ümbruskonna maid, et rajada rohumaid ning hakata loomakarjale ise sööta varuma.
"See on rohkem aateline tegevus," põhjendab elu aeg tööstusega hõivatud olnud Jüri Kraft oma põllumajanduslikku harrastust. "Üritan piiriäärsel alal tööhõivet pakkuda, et see kant päris välja ei sureks." Jüri Kraft möönab, et viie aasta tagune katse luua kohalike kaluritega ühine kalafirma läks lörri, sest kompanjonid olid kehvapoolsed.
Pole uhke mees
Ühe Jõgevamaa põllumajandusjuhi hinnangul on talupidamisega nullist alustanud Jüri Kraft investeerinud paari aastaga umbes kaks miljonit krooni. Jüri Kraft summat ei täpsusta, kuid lausub, et seda raha, mida ta kodutallu on pannud, ta oma elu ajal kindlasti tagasi teenida ei jõua.
Kasepää vallavanema Jüri Vooderi sõnul on vallavalitsusel piirkonna kuulsaimast inimesest Jüri Kraftist palju abi olnud. Vooder ei eita, et tänu Krafti lobby'le sai koolimaja remondiraha ning käimas on kultuurimaja remont.
"Jüri Kraft ei ole uhke mees ja külarahvas ei kadetse tema edukust," võtab Vooder küla eluolu kokku. "Meil siin Peipsi ääres elavad üldse teotahtelised köögiviljakasvatajad ja inimesed, kellel on kapitalism sünnist saati sees."
PEREÄRID
AS Tarmekoisa: Olev Nigul, Tarmeko nõukogu esimees;pojad: Jaak Nigul, Tarmeko kommertsdirektor, Agu Nigul, Tarmeko tütarfirma ASi Tarmeko Kommerts juhatuse liige.
Tartu mööbliettevõtte Tarmeko kauaaegne juht Olev Nigul (74) tunnistab, et on poegade kui mantlipärijate peale tõsiselt mõelnud. "Millal asjad üle annan, ei oska veel öelda," räägib Olev Nigul. "Tahan veel mõned asjad ise ära teha, mis sai ette võetud." Ettevõetud asjadena nimetab Olev Nigul mööblitootmise rekonstrueerimist ja kuivatimajanduse laiendust. Olev Niguli sõnul peab ta oma kohuseks olla postil nii kaua, kuni veel suudab. "Kui enam ei jaksa, siis tuleb poistel edasi tegutseda," seletab isa. "Poisid on teadlikud, et kunagi see koorem nende kanda jääb." Kuidas pojad omavahel tulevikus asja ära jagavad, on juba nende mure, lisab Olev Nigul. Tarmeko omanikeks on kuus ettevõtte töötajat, kellest suurim, kuid mitte enamusosalus, on Olev Nigulil. Jaak ja Agu Nigulil Tarmekos osalust ei ole.
AS Hiiu Kalurisa: Tiit Kõuhkna, Hiiu Kaluri nõukogu esimees;pojad: Toomas Kõuhkna, Hiiu Kaluri juhatuse esimees, Tõnu Kõuhkna, osaleb Hiiu Kaluri töös ülikooliõpingute kõrvalt, Tarmo Kõuhkna, lahkus mõni aeg tagasi toiduainete ärist IT ja telemaatika valdkonda, juhtides telemaatikatoodete arendusfirmat OÜ Oskando.
Eesti suurima kalandusfirma Hiiu Kaluri tegevjuhi Toomas Kõuhkna kinnitusel vastutab kogu nende grupi igapäevase juhtimise eest täielikult tema. "Isa Tiit Kõuhkna ei ole ettevõttest kaugenenud, vaid jätkab aktiivselt ettevõtete strateegilist konsulteerimist," täpsustab Toomas Kõuhkna. "Lisaks tegeleb isa muude investeerimisprobleemidega." Hiiu Kaluri gruppi kuulub ligi kümme ettevõtet, milles suurosalus on Kõuhknatel.
AS Repo Vabrikudisa: Rein Kuusmik, Repo Vabrikute juhataja;pojad: Priit Kuusmik, Repo Vabrikute turundusdirektor, Hannes Kuusmik, Repo Vabrikute ostudirektori asetäitja.
Püssis asuva puitlaastplaadi tootja Repo Vabrikute juhataja Rein Kuusmik keeldus rääkimast isa ja poegade teemal, väites, et tal pole selleks aega. Ettevõtte sekretäri kaudu ei õnnestunud ühendust saada ka Priit ja Hannes Kuusmikuga. Mitme Ida-Virumaa äriolusid hästi tundva inimese sõnul on Repo Vabrikud suhteliselt kinnine firma, kus jäme ots on raudselt isa Rein Kuusmiku käes. Kuusmikute perele kuulub ettevõtte aktsiate enamus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tööstus
Hetkel kuum