Vaata, kes saavad presidendilt teenetemärgi

Punase Risti teenetemärgi saavad kirurgia arendaja, Tartu Ülikooli pikaaegne dotsent, paljude noorte kolleegide õpetaja ja mentor Urmas Lepner; Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardiotorakaalkirurgia osakonna ülemarst, kopsuvähikirurg Tõnu Vanakesa, kes on opereerinud ligi 700 kopsuvähi haiget; Pirita Perearstikeskuse juht ja keskuse ülesehitaja, perearst Kaja Arbeiter; Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakonda üle 10 aasta juhtinud Mart-Peeter Erss, kes esindab ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni EAPN-i (Vaesuse Vastu Võitlemise Euroopa Võrgustik) juures; Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu kauaaegne esimees Eva Kirillova, kellelt haigus võttis nägemise ja kes on oma tegevusega kinnitanud, et ka nägemise kaotanud inimene saab tõhusalt töötada; tänaseks 20 kooli ja 3000 õpilast hõlmava koolikiusamise vastase programmi KiVa üks algatajaid ja eestvedajaid Rasmus Rask, kes on panustanud ka noorte sõltuvuskäitumise ennetamise projekti Tark Vanem.

Hariduselu edendajad

Hariduselu edendajatest pälvivad teenetemärgi enam kui 40 aastat nägemispuudega laste erikoolis – Tartu Emajõe Koolis – töötanud Anne Kõiv, kes on üks alusepanijaid nägemispuudega laste õppenõustamisele; nii üleriigiliste miniteaduspäevade kui ka lauluvõistluste korraldamisega tuntud Saaremaa Ühisgümnaasiumi kauaaegne direktor Viljar Aro; muusikateadlane ja pedagoog, Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tunnustatud õppejõud Leida-Tiia Järg; puuetega laste õpetaja, Tallinna Tondi Põhikooli õppejuht, Eesti Logopeedide Ühingu algatajaid Linnu-Lydia Mae; Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna pikaaegne professor Viiu Sillaste; kunstipedagoog ja maalikunstnik Helle-Reet Paris (Vahersalu), kes on töötanud Tartu Kunstikoolis 1967. aastast, lisaks õpetab ta Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning seisab kindlalt Tartu maalitraditsioonide säilimise eest.

Eesti tänab tunnustatud teadlasi ja õppejõude

Valgetähe teenetemärgi saavad maaülikooli teadusprorektor, maailmatasemel veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse professor Ülle Jaakma, kelle uurimisteemadeks on aretus loomakasvatuses ja kunstlik viljastamine; Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika- ja loodusteaduskonna dekaan, professor Tõnis Kanger, kes on asümmeetrilise organokatalüüsi rajaja Eestis; Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks, Maarjamõisa teaduslinnakusse rajatava siirdemeditsiinikeskuse vaimne arhitekt; Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikaprofessor, Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor Toomas Rang, kelle teadustöö põhisuunaks on pooljuhtelektroonika; Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva Seemnekeskuse osakonna juhataja, sordiaretaja Gunnar Koll, kes on aastatepikkuse tööga andnud suure panuse seemnetootmise ja –majanduse arengusse; kirjandusteadlane ja semiootik Mihhail Lotman, kes töötab kultuuriteooria professorina Tallinna Ülikoolis ja semiootika osakonna vanemteadurina Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis; akadeemik Karl Pajusalu, Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor, kes on uurinud lõunaeesti murdeid ja on üks maailma esimese Mulgi keele sõnastiku toimetajaid; Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg, kirjandusteadlane ja kriitik, kes on uurinud ka Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Karl Asti, Heiti Talviku, Villem Grünthali ja Henrik Visnapuu loomingut; keeleteadlane, soome-ugri keelte uurija ja sõnaraamatute koostaja Paul Kokla, kes on oma aastakümnete töö koondanud ka Hiiu keele sõnaraamatusse; klassikaline filoloog ja religiooniteadlane, Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo õppetooli patristika ja ladina keele lektor Marju Lepajõe, kes on koostanud „Kreeka-eesti Uue Testamendi õppesõnastiku“, tõlkinud Platoni ja Plotinose teoseid, uurinud Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja varakristlikku kirjandust, platonistlikku ja uusplatonistlikku filosoofiat ning varakristliku munkluse teoloogiat; loodushariduse edendaja ja teaduse populariseerija, ajakirja Horisont kauaaegne peatoimetaja, tõlkija ja toimetaja, mitme teadusfilmi stsenarist Indrek Rohtmets.

Tunnustatakse muusikuid 

Valgetähe teenetemärgi saavad tantsujuht Maido Saar, XIX tantsupeo „Puudutus“ pealavastaja, laste ja noorte tantsuseltsi „Lee“ asutaja ja kunstiline juht, kes on loonud ligi sada eestiainelist tantsu; koorijuht, poiste- ja meeskooriliikumise üks eestvedajaid Hirvo Surva, üldlaulupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ ning kahe noorte laulupeo kunstiline juht, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimise eriala dotsent; muusik ja helilooja Vaiko Eplik, kes on olnud tegev ansamblites Claire's, Birthday, Ruffus, Koer, Vaiko Eplik ja Eliit ning kes helindas animafilmi „Suur maalritöö“; helilooja, arranžeerija-orkestreerija ja kitarrist Tõnis Kõrvits, kes on kirjutanud ka rohkelt muusikat, eriti lastele; muusik Margus Kappel, kes on mänginud rokkansamblites Ruja, Kaseke ja Rock Hotel, aga ka džässi Lembit Saarsalu ansamblis; Hortus Musicuse asutajaliige, laulja ja vaimuliku muusika seadja Riho Ridbeck, kes on ka KOSK koori peadirigent ja EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse kammerkoori kauaaegne dirigent; ansambli Svjata Vatra looja Ruslan Trochynskyi, eesti ja ukraina rahvakultuuri ja –muusika tutvustaja, kes on vahendanud ka Eestis kogutud annetusi Ida-Ukrainale.

Kultuuri- ja kunstielu rikastajad