Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raamatupidajad: probleemid maksuametiga jätkuvad

    Probleemid maksuametiga jätkuvadFoto: Scanpix/Panthermedia

    Uus tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vorm on tekitanud Äripäeva küsitletud raamatupidajais segadust ja kurdetakse, et maksuameti infoliinid on pidevalt hõivatud.

    Mitu raamatupidajat, kellele Äripäev helistas, ei soovinud maksudeklaratsiooni vormi TSDga seonduvat kommenteerida, märkides vaid, et arusaamatust ja segadust on palju. Küsimusele, kas tähtajaks ehk homseks jõutakse deklaratsioon esitada, kõlas üks vastus: esitatud saab siis, kui deklaratsioon on valmis.
    Raamatupidamisteenuse pakkuja Haiba Audit OÜ juhataja Virge Haiba tõdes, et vaeva on. „Kohati, kui on erisused, ikka vaevleme. Kui kõik on tavapärane, siis on okei. Maksuametil on infotelefonid ka kinni, see on probleem,“ olid tema esimesed emotsioonid.
    Haiba selgitas, et probleeme on tekitanud see, kui tekivad mingisugused erisused, näiteks inimene saab vähem palka, kui on sotsiaalmaksu miinimum. „Ma teen midagi valesti, aga ma ei tea, mis ma pean teisiti tegema,“ ütles Haiba. Tema sõnul tekkis takistusi ka sellest, et raamatupidamisprogrammis oli kogemata midagi valesti seadistatud, mis põhjustas veateateid.
    Häiriv on tema sõnul veel see, et koondsummades ei ole näha, milliste vormide pealt maksud tulevad. Nimelt koosneb TSD seitsmest lisast ja koondvormist, kuhu jõuavad summad kõikidest lisadest. Haiba meenutas, et eelmisel vormil oli näha, milliselt lisalt kui palju makse koondvormile tuli, ja nii oli esitajal kindlus, et kõikide vormide pealt on maksud läbi läinud.
    Nüüd on koondvorm teistsugune. „Seitsmel lisal on igal omad maksud, mis tõmmatakse koondvormile kokku. Seal sorteeritakse ära selle järgi, kui palju on töötuskindlustust, palju on erijuhte, palju sotsiaalmaksu, palju kogumispensionit, aga ta ei ütle, mis vormilt kui palju ta võtab, ja see on hästi häiriv,“ selgitas Haiba. Ta lisas, et esitajal oleks palju parem kontrollida, kas kõik maksud on jõudnud kohale, kui teaks vormide lõikes, kui palju makse kuskil deklareeriti.
    Haiba tunnistas, et kuigi segadust on üksjagu, võtab ta asja rahulikult. „See on harjumatu, aga eks uus asi peabki nii olema. Vead tulevad välja, siis parandad ja nii ta käibki,“ tõdes ta.
    Küsimusele, kas ta jõuab TSDd tähtajaks ehk homseks esitatud, vastas Haiba, et ega midagi ei juhtu, kui ei jõua. Tõepoolest, maksuamet on öelnud, et praegu, üleminekuperioodil, võib deklaratsiooni esitamisega hilineda, kuid maksud tuleb õigeks ajaks tasuda, et vältida intresse. Ka Haiba märkis, et maksusummad on neil teada ja need saab ära maksta. „Tähtaeg ei saa olla selline, et elu jääb sellest seisma. Me teame maksusummasid ega oota maksuametilt, et ta need meile välja arvutab. Saame maksud ära maksta, eks me siis klatime siin oma asju nii kaua, kuni esitatud saame.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nike avaldas oma inventuuri hetkeseisu, aktsia kukkus 12%
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.