Uudised
Kadri Seeder
Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik
19. märts 2015 kell 10:20

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas tasustada projektijuhtimist?

Kuidas tasustada projektijuhtimist? Foto: Andras Kralla

Analüüsides projektijuhtimise tasustamist on väga keeruline teha üldistusi, kuna projekte viiakse ellu sisult väga erinevates valdkondades ning projektid on sageli üsna unikaalsed oma eesmärkidelt, mahult, keerukuselt jms, kirjutab palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder esineb 16. aprillil Projektijuhtimise Aastakonverentsil 2015 teemaga „Kui palju maksta projektijuhtidele palka?“. Oma ettekandes toob ta välja erinevate sektorite projektijuhtide palgainfo numbrites.
Lisaks Kadri Seederile astuvad konverentsil üles kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane, meeskonnakoolitaja Ülo Vihma, aja- ja projektijuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann, psühholoog Tõnu Lehtsaar, koolitaja Tiit Valm, Aasta Ehitaja ja Merko Ehituse projektijuht Ahto Aruväli, Nortali telekomi äriüksuse juht Vsevolod Boikov ja BigBank Groupi juhatuse liige ja IT-direktor Agur Jõgi.
Vaata konverentsi kava siit ja registreeru soodushinnaga 199 eurot (km-ga 238,80) siin.

Seepärast on nõudmised projektijuhi teadmistele ja oskustele erinevad ning võivad olla mõnel juhul võrreldavad ootustega valdkonna juhile, teisel juhul aga pigem administraatorile. Erinevad võivad olla ka nõudmised erialasele ettevalmistusele, mis võivad varieeruda põhjalikust inseneriharidusest või piirduda elementaarsete teadmistega asjaajamisest ja raamatupidamisest.

Seega, kui räägime projektijuhi õiglasest ehk konkurentsivõimelisest turupalgast, peaksime kõigepealt selgeks tegema, milliste ametikohtade seda tööd võrrelda saab ning millised on nendel makstavad tasud. Mitmed tööd sisaldavad endas muuhulgas projektide juhtimist, kuigi ametinimetus võib olla midagi muud – näiteks tegevjuht, koolitusjuht, arendusjuht vms. Mitmete tööde nimetus võib olla projektijuht, kuid sisuliselt on tegemist tavapärase protsessipõhise tööga, nt müügiassistent vms. Erinev töö sisu ametinimetuste taga teeb töötasude turuvõrdluse kindlasti keerukamaks.

Projektijuhi töötasu peaks ka sobituma organisatsiooni sisemisse hierarhiasse ja tasustamise süsteemi, et tagada organisatsioonisisene tasustamise õiglus. Lisaks peaks selged olema projektijuhi ülesanded ja volitused, seotus teiste töötajate ning üksustega, et ei tekiks organisatsiooni sisse teist organisatsiooni.

Teine küsimus on, kuidas projektijuhi tööd tasustada – kas projektijuhile makstakse kuupalka, tunnipalka või on kokkulepitud nö tükitööpalk projekti elluviimisel. Kas projektijuhi töötasu koosneb ainult põhipalgast või on võimalik teenida lisa, kui jah, siis millest lisatasud ja boonused sõltuvad. Siin sõltub palju projekti iseloomust ja sellest, kas projektijuhil on võimalik mõjutada projekti tulusid või kulusid.

On projekte, kus lõppsumma on tellijaga kokkulepitud ning projektijuhi töö tulemuslikkust mõõdetakse eelkõige kulude kokkuhoiu ja otstarbeka majandamisega. Samuti on projekte, kus on olulised nii mõistlikud kulud kui ka korralikud tulud ning projektijuhi tööd mõõdetakse kasumiga. Ellu viiakse ka projekte, kus on etteantud kindel eelarve ja projektijuhi ülesanne on sellest kinni pidada, mitte tulusid ja kulusid mõjutada.

Seega sõltub töötasustamise viis projekti iseloomust ja sellest, millist käitumisviisi tahetakse ergutada. Kui projektijuhi roll on projekti kasumlikkuse kujundamisel väga oluline, siis võivad ka boonused olla suured. Kui projektijuhi roll on korraldada projekti tegevuskava elluviimine vastavalt eesmärgile ja eelarvele, koosneb töötasu tavaliselt kindlaks määratud kuupalgast või tunnipalgast.

Kuna projektijuht peaks isiksuse omadustelt olema suuresti eesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele suunatud olema, siis võivad rahalised tasud motivaatoritena üsna hästi toimida, eriti projektide puhul, kus mõõdupuuks on kasumlikkus. Samas projektide puhul, mis ei taotle otseselt rahalist tulu ja on suunatud näiteks uurimisele, teadmiste omandamisele, teadlikkuse tõstmisele või positiivsetele muutustele, peaks projektijuhti innustama eelkõige projekti sisu.

Projektijuhtimine on suhteliselt stressirohke töö, arvestades, et töö on suunatud kindla tulemuse saavutamisele kokkulepitud ajaperioodil piiratud tegevuste ja ressursside raamides – kõik aga ei lähe alati nii, nagu me plaanime. See tähendab takistuste ületamist, probleemide ja konfliktide lahendamist jms, mis tekitab stressi ja rahulolematust, mis sageli väljendub just töötasuga rahulolematuses. Töötasusse võib ühelt poolt stressifaktori sisse arvestada, teisalt on oluline ka heade tulemuste eest tunnustamine ja vigadest õppimine.