• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kapost erasektorisse probleeme lahendama

    Aastatel 2002-2004 täitis Aare Vain Ida-Virumaa politseiprefekti ülesandeid. Nüüd on ta asutanud probleemide lahendamise ettevõtte.Foto: Peeter Lilleväli, Põhjarannik

    Vastuolulise minevikuga vanad sõbrad, endised kaitsepolitseinikud Priit Tikerpe ja Aare Vain ning Vainu kursusevend, jurist Priit Altpere, asutasid tänavu kevadel probleemide lahendamise äri.

    Meeste politseitaust meelitas ligi erinevaid nõuküsijaid ja abivajajaid. Vainu sõnul ajendas neid tänavu kevadel osaühingut Probleemilahendused asutama asjaolu, et teda ja kaasomanikke teatakse nende tausta tõttu - Eesti on väike. "Pidevalt pöörduti meie poole erinevate probleemidega. Samas, et asi oleks juriidiliselt korrektne ja saaksime seda teenust tõesti ka osutada, otsustasimegi, et teeme OÜ," rääkis Vain.
    Konkurente on värsketel probleemilahendajatel Vainu sõnul palju, aga kui leidub inimesi, kes tahavad teenust just nende taustaga inimestelt, miks mitte siis seda teenust osutada. Ja taust on meestel tõesti muljetavaldav, kuivõrd Tikerpe ja Vain on töötanud kõrgetel kohtadel kaitsepolitseis ja Vain ka Ida-Viru prefekti ülesannetes ning nõustanud politseiameti peadirektorit.
    Kui ühest probleemilahendajate kliendist Uku Russ Ilvesest on Äripäev kirjutanud, siis Vainu sõnul on neil olnud ja on ka praegu veel kliente. "Ütleme nii, et väga suuri juhtumeid meil veel pole, aga mis puutub sellesse ettevõttesse, siis mina olin meist kolmest kõige skeptilisem, et kas me ikka sellele turule ära mahume ja kas meil on midagi pakkuda. Aga tundub, et ma võib-olla isegi eksisin skeptiline olles," rääkis Vain.

    Aare Vain (43)

    Töötas aastail 1993-2002 kaitsepolitseis, sh juhtis kapo Virumaa osakonda.

    1999. aastal pälvis president Lennart Merilt Kotkaristi III klassi ordeni.

    2002. aastal töötas mõne kuu erasektoris Sampo Kindlustuse juristina.

    2002. aasta lõpus asus tööle Ida-Virumaa prefekti ülesannetes.

    2004. aastal asus tööle politseiameti peadirektori nõunikuna u paariks aastaks.

    Pärast erinevaid ameteid politseis töötas Lukoilis ja tegeles kütusefirma võlglastega.

    2012. aasta mais asutas ettevõtte Vainland OÜ. Firma põhitegevus on ettevõtte K.K Diamond Group probleemsete klientide haldamine ehk võlgnikega tegelemine. K.K Diamond Group kuulub Ken Koortile ja tegeleb transpordiettevõtetele kütuse vahendamisega peamiselt Venemaal.

    Odavamad kui advokaadid
    Meeste verinoor firma tegeleb Vainu sõnul kohtueelsete asjadega, kuivõrd keegi neist pole vandeadvokaat. "Meie poole pöördutakse küsimustega seinast seina täiesti. Suuremalt jaolt tsiviilküsimustes, aga on pöördunud ka inimesed, kes teavad meie tausta pigem kriminaalasjades," selgitas ta. Vain lisas, et pigem pöörduvad nende poole kannatanud kui kahtlustatavad või süüdistatavad.
    "Ma arvan, et kõigi eelduste kohaselt mängib siin rolli ka hind, kuna advokaadibüroodest oleme me loomulikult odavamad," iseloomustas Vain värsket ettevõtet. "Kuna meil kõigil on ka muu töö või tegevusala, siis me võime lubada endale natuke madalama hinnaga teenust," märkis ta.
    Küsimusele, et huvitav oleks teada, kuidas endised kaitsepolitseinikud probleeme lahendavad, vastas Vain, et ikka absoluutselt seaduse piires. "Ega me mingit uut jalgratast leiutanud pole," teatas ta. Ajakirjaniku viite peale kunagisest kapotööst tekkinud ja kindlasti muljetavaldavast kontaktidepagasist sõnas Vain, et kui neil on vaja nõu küsida, siis muidugi ei näe ta probleemi oma kontaktide kasutamises.

    Priit Tikerpe (45)

    Töötas aastaid politseis ja juhtis kaitsepolitsei teist osakonda, mis tegeles mh korruptsioonijuhtumite uurimisega.

    1999. aasta suvel abiellus kohtunik Merle Partsiga, kellega on senini abielus, kuigi aastate jooksul on meedia kajastanud ka paari lahutuskavatsusi ja ka Tikerpe väidetavat vägivaldsust.

    Teda on autasustatud politsei III klassi teeneteristiga.

    Politseist lahkus 2001. aasta aprillis skandaaliga.

    2000. aastatel pöörles Tikerpe aastaid nn Panovi pistise- ja rahapesuafääris, kuid mõisteti lõpuks kõigis süüdistustes õigeks.

    Omab osaühinguid Tuulegeneraator OÜ (tegeleb kinnisvaraga) ja Tabase Maja OÜ.

    Pundis skandaalne Tikerpe
    Probleemilahendajate taust on aga olnud kohati ka vastuoluline, ühte triost võib nimetada lausa kurikuulsaks. Nimelt on kõige skandaalsem mees ses tiimis Tikerpe. Kunagi kapo ridades korruptsiooni väljajuurijana tegutsenud Tikerpe pöörles eelmisel kümnendil aastaid nn Panovi pistise- ja ka rahapesuafääris. Kusjuures omal moel sattusid sellesse skandaali korraks ka Vain ja Altpere.
    Meenutame omaaegset kõmulist protsessi. 2001. aasta lõpus Tallinna abilinnapeaks saanud Vladimir Panovi süüdistati aastaid pistise vastuvõtmises vee-ettevõtte Kakumäe Võrgud (praeguse nimega Tehnovõrkude Ehituse OÜ) juhatuse liikmetelt Tikerpelt ja Andres Davõdovilt. Viimane oli ülikasumliku Kakumäe Võrkude üks omanikest. Osaluse Kakumäe Võrkudes (tehingu ajal kandis ettevõte nime Apollo Baltic) ostis Davõdov Panovilt ja see tehing saigi pistisesüüdistuse aluseks, kuna osa tasu ettevõtte osaluse eest oli lepingus seotud sellega, et ettevõttest pidi saama Tallinna lepingupartner. Kuigi viimast ei juhtunud, kanti Panovile kogu raha üle ning sellest kasvaski pistisesüüdistus. Skandaalne tehing tegi Davõdovist igatahes hoobilt Kakumäe kuninga, sest ettevõte sai aastateks ainuõiguse varustada Kakumäed ehk eriti kiiresti arenevat piirkonda vee ja kanalisatsiooniga.
    Tikerpet ja Davõdovit süüdistati lisaks pistiseasjale ka rahapesus suures ulatuses. Süüdistuse kohaselt riisus Davõdov Maapangast miljoneid kroone ja see raha jõudis lõpuks mööda firmade rägastikku ka Kakumäe Võrkudesse.
    2003. aastal bravuurikalt alanud kohtuprotsess Panovi, Tikerpe ja Davõdovi vastu kestis aastaid, ent kuivas tasapisi kokku, kuni lõpuks mõisteti kohtualused järgemööda kõiges õigeks, sest tõendid osutusid aastaid veninud protsessis ja vahepeal muutunud seadusandluses ebapiisavaks. Tikerpe ütles 2008. aastal pärast õigeksmõistvat kohtuotsust Äripäevale, et ta oleks oma õigusabikulude eest saanud osta Audi maasturi.
    Endine kaitsepolitseinik Priit Tikerpe oli 2000ndatel nn Panovi afääris pikalt kohtu all, kuid mõisteti lõpuks kõiges õigeks.Foto: Ants Liigus, Pärnu Postimees

    Priit Altpere (46)

    Jurist ja kinnisvaraärimees.

    Omab 20% ettevõttest Tabasalu Investeeringud OÜ (tegevusala on kinnisvaraarendus, kuid ettevõte on varjusurmas, 2013. aastal majandustegevus puudus).

    Veel kuuluvad talle OÜ Lictor (juriidiline nõustamine, jaotamata kasum üle miljoni euro, samas 2013 oli kahjumis; omab ka kinnisvara ning üle 700 000 euro nõudeid), OÜ Space Trader (omab kinnisvara, 2013 majandustegevus puudus), OÜ Ratsionaal (omab kinnisvara, mida üürib välja) ja Piiri Kinnisvara OÜ (2013 müüs omatud kinnisvara ja majandustegevus puudus; kuni tänavu veebruarini oli kaasomanik Avo Alender).

    Altpere ettevõte Space Trader arendab Tartumaal Ülenurme vallas kinnisvara koos Olar Järvlooga, kellest Äripäev hiljuti kirjutas kui varjuhoidvast metsamaade massilisest kokkuostjast. Mullu tegi Järvloo metsamaadega ligi 800 tehingut.

    Endised Arkaadia-mehed
    Küll aga sai Tikerpe ja Panovi krimiprotsess muu hulgas kuulsaks selle poolest, et üks asja kohtunikest, Ardi Šuvalov, jäi vahele Davõdovilt kohtuprotsessi ajal altkäemaksu võtmise katsega ning pidi vangi minema. Veel pälvis protsess tähelepanu sellega, et Tallinna linnakohtu kohtunikud taandasid end asjast, kuna Tikerpe on nende kolleegi, kohtunik Merle Partsi abikaasa. Värske erasektori probleemilahendaja Tikerpe ja kohtunik Parts on abikaasad senini.
    Kakumäe Võrkude krimiprotsessi jooksul vahistati uurimise ajal ajutiselt ka Altpere, kes osutas veefirmale juriidilisi teenuseid. Läbiotsimiste käigus Altpere firmades leiti muu hulgas, et väidetavalt Kakumäe Võrkude nõustamiseks kasutatud Altpere ettevõte OÜ Trax Teenused oli 2002. aastal laenanud 100 000 krooni Vainule ajal, mil Vain kaitsepolitsei ja Ida-Viru prefekti ülesannete vahel mõne kuu erasektoris töötas. Vain põhjendas toona, et laenas oma hea sõbra Altpere firmalt raha auto ostmiseks. Igatahes kajastas Äripäev siis, kuidas skandaalne veefirma Kakumäe Võrgud on ekskapokaid abistanud. Altpere ja Vain kriminaalasjas mingit süüdistust ei saanud.
    Kõmulise Panovi kohtuprotsessi algusajal 2003. aastal paistsid Altpere ja Tikerpe silma ka oma kinnisvaraäriga. Nimelt kirjutas Äripäev toona, kuidas avalikkuse tähelepanu vältivate Arkaadia-meeste ehk kinnisvarafirma Arkaadia Haldus omanike äri kogub tuure Tallinnas ja Valgas. Arkaadia Halduse omanikud olid kinnisvaraärimees ja hilisem praamikuningas Olav Miil, Toomas Laan, Altpere ja viimase koolivend Alo Rauk. Ettevõttele pandi alus juba 1990ndatel ja Laan on Äripäevale kirjeldanud, et alguses oli omanike seas ka Tikerpe koos oma raamatupidajast ema Õie Tikerpega. Alates 2008. aastast on Arkaadia Haldus jäänud vaid kahe mehe - Rauki ja Laane - omandusse.
    Mis veel Tikerpet puudutab, siis pahandusse sattus ta juba kaitsepolitseist lahkudes 2001. aastal. Nimelt oli ta väidetavalt pistnud oma taskusse nn agenditasusid, mis on politseis mõeldud politseinike poolt oma informaatorite tasustamiseks. Legendaarne endine kriminaalpolitseinik Koit Pikaro nimetas Tikerpet 2002. aasta sügisel Eesti Ekspressis koguni vargaks: "Tikerpe on varas! Ta on pärast kapost kingasaamist töötanud vist kolmes-neljas kohas ja igalt poolt kinga saanud."
    Erinevalt Vainust olid Tikerpe ja Altpere ajakirjaniku telefonikõne peale tõrksad ega soovinud suhelda.
    Vain oli Indrek Põdra tööriist
    Aare Vain figureeris nn Indrek Põdra afääris, kus osa Krediidipanga aktsiate kaaperdamisürituse käigus sai Vain Põdralt erinevaid ülesandeid.
    Moskva Panga omandusest välja libisenud ligi kolmandiku Krediidipanga aktsiate tagasisaamise aktsiooni vedasid Vene sidemetega ärimees Oleg Smoli ja Põder, neid rahastas selles Põdra kohtutoimiku andmeil Moskva Pank. Vainu roll asjaosaliste ütluste põhjal oli operatsioonis pigem käsutäitja oma, näiteks vahendas ta dokumente ja püüdis aidata meediasse mõnd sobiva sisuga artiklit sokutada.
    Indrek Põder on süüdi mõistetud altkäemaksu võtmises ja riigisaladuse avaldamises, ta kannab karistust vanglas. Aastaid korruptsioonikuritegusid uurinud Põder sai kurikuulsaks sellega, et pakkus kapo sildi all kurjategijatele kaitset ja küsis selle eest raha. Kohus mõistis temalt lõpuks mh välja 200 000 eurot. Põder peaks vanglast vabanema järgmisel aastal.
    Vain ütles nüüd, tagantjärele, Äripäevale, et Põdra afääri õppetund oli tema jaoks lihtne: ära usalda inimest, isegi mitte siis, kui ta töötab sellises kohas, nagu Põder tol ajal töötas (kaitsepolitseis - toim). "Mina tegin seda täiesti heas usus ja igal minu tegevusel olid taga lepingud ja allkirjad. Ma tegelikult usun tänaseni, et me ajasime õiget asja, aga loomulikult ei sobi kuidagi kokku töötamine sellises organisatsioonis (kapos - toim) ja kõrvalt teise asja ajamine, kust ta (Põder - toim) väidetavalt sai ka tulu," rääkis Vain. Ta lisas, et saab ainult endale ette heita, et oleks pidanud rohkem süvenema ja nägema tervikpilti.
    Ekskapokad võtsid üle skeemitajate rikutud fotoäri
    Pärast seda, kui Tallink tööjõuäri skeemi ilmnedes Uku Russ Ilvese ettevõttega Merefoto lepingu lõpetas, jäi Ilves oma firmaga toimetama veel Peterburi liini laevadele. Merefoto osutas teenust Küprosel registreeritud Vene ettevõttele St. Peter Line.
    Kuna Ilves sattus aga raskustesse ning jäi lisaks ka skeemimeistrite terrori alla, pöördus ta ekskapokate Aare Vainu ja Priit Tikerpe ning jurist Priit Altpere poole. See trio nägi omakorda võimalust võtta muu hulgas üle Ilvesest ripakile jääv leping Venemaa laevafirmaga.
    Aprillis asutasid Vain, Tikerpe ja Altpere Marinephoto OÜ - tõlkes Merefoto. Äripäevale teadaolevalt sõlmisid St. Peter Line ja Marinephoto omavahel lepingu mai alguses. Lepingus kirjeldatakse poolte õigusi ja kohustusi alates fototeenusele seatud nõuetest ja vara hoidmisest kuni selleni, et laevafirma tagab omal kulul fotograafide majutamise ühes kajutis ning toitlustamise koos laevaperega. Lepingus on toodud ka see, et laevafirma maksab Marinephotole teenuse eest igakuiselt 60% fototeenuste käibest. Laevafirma poolt allkirjastas lepingu ettevõtte peadirektor Sergey Kotenev ja Marinephotost juhatuse liige Vain.
    Vain selgitas Äripäevale, et kuna oli selge, et Ilves seda allesjäänud fotoäri jätkata ei suuda, nägid nad võimalust ise kätt proovida. Nii võttis Vain enda sõnul ise laevafirmaga ühendust, tutvustas oma visiooni, selgitas olukorda Ilvese firmaga ja pakkus koostööd uue ettevõttega.Siiski sai Vainu sõnul neile väga kiiresti selgeks, et nad ise fotoäri ajama ei hakka ja sel nädalal vormistati ettevõte juba uuele omanikule. Marinephoto on Äriregistri andmeil liikunud noore Valgamaa naise Marlen Paavo (27) omandusse.
    "Müüsime firma koos kehtiva fototeenuse lepinguga ära. Tehingu detaile ei pea me võimalikuks avaldada, aga midagi kahetseda meil küll pole, sest meie osutame eelkõige õigusabi teenuseid ja selles asjas suutsime päästa ühe toimiva teenuse kindlast surmast," sõnas Vain. Ta lisas, et loodab, et uued Marinephoto omanikud arendavad teenust edasi ning on edukad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.