Mille põhjal nõuda siseviimistluse ümbertegemist?

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 2. veebruar 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mille põhjal nõuda siseviimistluse ümbertegemist?
Sise- ja maalritööde RYL on kaks mahukat teost, milles on üksipulgi kirjas, kuidas sisetöid ja viimistlust teha tuleb ja millistele nõuetele need vastama peavad.Foto: Meeli Küttim
Korteri siseviimistluse inspekteerimisel võib tekkida palju küsimusi - kas värv on korrektselt seinas, kas tapeedi narmendus on norimine või praak, miks on akrüüli liigselt saanud. Selguse saab ka Eestis levinud Soomes kokku panud RYL ehitusnormidest.
Maalritööde RYL 2012
Eesti ehitusteabe fond on välja andnud juhised, kuidas teosada ja hinnata maalritöid.
Täpselt on välja toodud erinevad töödekombinatsioonid, sealhulgas:
millised on iga töö aluspinnale seatavad nõuded esmavärvimisel, pesuvärvimisel, hooldusvärvimisel ja remontvärvimisel
milliseid koormusi pind talub ehk tööd on jagatud 11 koormusklassi (1-6 sisetööd ja 11-15 välitingimustes). Näiteks 01 siseruumide koormusklass tähendab, et töö sobib kuiva ruumi, kus pinnale mõjub vähene mehaaniline koormus, pind ei pea olema pesukindel. Sellised on näiteks eluruumide laed
milline on korrashoiuvahemik, lühike ehk 2-5 aastat, keskmine ehk 5-10 aastat või pikk ehk 10-20 aastat. Enamik siseviimistlustöid peaks vastu pidama 5-10 aastat.
Kui torud, juhtmed ja muud konstruktsioonid on seina taga peidus, siis maalritööd on kõigile nähtaval - kui vaid väheseid häirib teadmine, et seina taga on elektrijuhtmele tilkunud värvi, siis sama värv tapeedil kriibib silma.
Sisetööde ja maalritööde RYL on kaks mahukat teost, milles on detailselt kirjas, kuidas sisetöid ja viimistlust teha tuleb ja millistele nõuetele need vastama peavad, kirjutab 3. veebruari Äripäev ehituse rubriigis.
“Kõigepealt vaatavad arendaja ja ehitaja koos ehitusjärelevalve spetsialistiga objekti üle ja leiavad vead,” kirjeldas OÜ Kvaliteedijuhi IB omanikujärelevalve spetsialist Peeter Karu ehituse vastuvõtmise kulgu. “Kui siis leitud puudused on likvideeritud, vaadatakse objekt koos kliendiga üle ja siis võivad taas kõik puudusi märkida.”
Just ehitusjärelevalve spetsialist on inimene, kes oskab hinnata, kas hoone on ehitatud kokkulepitud normide kohaselt. “Arendaja-ehitaja vahelises lepingus on kirjas, milliste normide kohaselt ehitus valmib,” selgitas Karu, miks tavaliselt klient, kes korterit ostab, leppeid ei tea. Karu sõnul tuleb need punktid kirja panna, kui lõppklient tellib töö otse ehitajalt.
Maalriteenuseid pakkuva OÜ Seinameister juhatuse liige Silver Soom nentis, et ehitust tellivad erinevad kliendid. On neid, kes teadlikult jälgivad, et seinas poleks ühtki pragu ja liistud oleksid millimeetri täpsusega paigas. “Ülejala tööd teha ei tohi, tuleb teha nii hästi, nagu teeks endale. Muidu tuleb tööd teha kaks korda, mida ei tahaks,” märkis ta.
Soomi sõnul on kliendid varmad tõelisi vigu leidma ja kui vaja, sunnivad ehitaja praaki ümber tegema. Samas tõi Soom välja, et on palju asju, mida ehituskogemusta inimene vaadtata ei oska. Näiteks erinevate rullidega värvi seinale kandes jääb selle tekstuur erinev. “Selgitame neid asju alati enne töö alustamist, kuid ikka on juhuseid, kus hiljem oleme kliendi soovile vastu tulles ringi teinud,” lisas ta.
Mõistlikum on viga kohe parandada
Eestis on levinud Soomes kokku panud RYL-ehitusnormid. Sisetööde RYL 2013 ja maalritööde RYL 2012 on kaks mahukat teost, milles on üksipulgi kirjas, kuidas sisetöid ja viimistlust teha tuleb – alates eri materjalikombinatsioonidest ja lõpetades vigade loetelu ning soovitud lõpptulemusega. Täpselt on paika pandud sajad erinevad kombinatsioonid ja välja toodud nõuded, mis ulatuvad selleni, kui mitu millimeetrit võivad olla pinnatasasuse erinevused. Mõned ehitajad eelistavad ka eurostandardit. Karu sõnul on oluline, et iga inimene, kes tellib ehituse, oleks RYLid läbi lugenud. Lisaks on tema sõnul tungivalt soovitav, et ülevaatusel viibiks ehitusjärelevalve spetsialist.
Kui vaidluseks läheb, on abi RYList, kus on täpselt kirja pandud, millised tapeedil olevad puudused kuuluvad likvideerimisele, millised mitte. “Vaadatakse, kui suur on tapeedi ülekate, et ei oleks pragusid, et muster jookseks kokku, et ei oleks pahteldamisel ebatasasusi,” loetles Karu detaile, mida hinnatakse.
Ta lisas, et oluline on säilitada kaine mõistus. ”Loomulikult võib väga lähedalt väga heleda valgusega vaadates leida mõne detaili, mis täiuslikkust rikub," märkis ta. Seetõttu on ka kirja pandud, et ülevaatust tuleb teha võimalikult loomulikes tingimustes.
Kui on näha vigu, tasub kindlasti neile tähelepanu juhtida. Ka ei tasu Karu sõnul lasta ennast heidutada spetsialistide märkustest, justkui ühest või teisest kohast vigane koht välja ei paista, kuna diivan läheb defekti ette. “See ei ole mingi jutt,” ütles Karu, "viimistlus peab olema igal pool ühtemoodi korrektne."
Kuigi paljud inimesed on jätnud ehitamise ehitaja hooleks ja tulevad tööd üle vaatama alles siis, kui kõik valmis, on Soomil kogemusi ka klientidega, kes iga päev objektil käivad. “Mida varem puudusi märgata, seda lihtsam on vigu parandada,” julgustas ta tellijaid ehituse vastu rohkem huvi tundma ja tööde teostajale puudustest märku andma.
Hea oleks omada ka täpset visiooni enne tööde algust. On inimesi, kes ei tea täpselt, mida tahavad, nii et detailide muutudes selgub sageli, et ümber tuleb teha ka varem tehtud tööd. “See on päris keeruline,” märkis Soom.
Ehitaja peaks võimeid realistlikult hindama
Tapeet peab olema korrektselt seinas, kuid kuna paljud maalrid ei pane igapäevaselt tapeeti, juhtub ikka, et see ei saa seina kõige paremini. “Meie sisustussalongi astub aeg-ajalt sisse ehitajaid ja arendajaid, kes tulevad murega, et sai kliendile lubatud tapeet seina panna, kuid ei saadud hakkama,” selgitas OÜ Skandi Sisustus tootejuht Elerin Birnbaum.
Maalritele antakse nõu, kuidas konkreetse toote kõige hõlpsamini seina saab. “Kahju hakkab neist,” lisas Birnbaum, soovitades oma võimeid realistlikult hinnata – tapeedil olevaid tingmärke peab oskama lugeda ja tapeedi korralikult seina panemiseks on vajalikud spetsiaalsed tööriistad nagu laserlood ja tapeetimislaud.Olulised on ka töövõtted, mõne tapeedi puhul on vajalik, liim läheks seina, sest teisiti venib tapeet välja, fliistapeeti ei tohi hoogsalt nühkida, sest see läheb karvaseks, ja mõni tapeet võib nõuda eriliimi, sest tavaline võtab värvi lahti.Üheks probleemide põhjuseks on, et paljud ehitajad-arendajad puutuvad harva tapeediga kokku, kuna paljudes uutes korterites on seinad värvitud. “Eks nad õpivad,” lisas Birnbaum.“Lahti kuivanud vuugid ja narmendus näitavad, et midagi on valesti tehtud,” märkis Birnbaum, et sel juhul pole tegu nõuetekohase paigaldusega.
Vigane võib olla ka tapeet ise. Kehtiv ISO standard määrab, et tapeedi mustris võib olla pooleprotsendine eksimus. “Moodsad masinad on üldjuhul nii täpsed, et selliseid vigu juhtub väga harva,” lisas ta. Ja kui juhtubki, siis üldjuhul tootja hüvitab tekkinud kahju.
“Ilu on vaataja silmis, see on abstraktne mõiste. Aga tulemus peab olema korrektne,” märkis Birnbaum. Ta lisas, et tapeedi paigaldamiseks on sõltuvalt tootest kirja pandud erinevad parameetrid.
Kuidas pinda hinnata?
Viimistluse välimusklassid võtavad arvesse viimistluskombinatsiooni valikut ja osaliselt ka valmis pinna soovitud välimust ja siledust. Valmis pinna määratlemiseks on loodud välimusklasside liigitus.
Erinevad on nõuded katvale ja läbipaistvale viimistlusele, sise- ja kattevoodrile ning seinakatte viimistlemisele. Tulemust mõjutab oluliselt ka valitud töömeetod – pintsli või rulliga värvimine, harjamine või pihustamine.
Kui välimusklass pole dokumendis kindlaks määratud, soovitatakse võtta aluseks järgmine liigitus.
Välimusklass E. Pinnad, millele kohaldatakse eriti kõrgeid siledus- ja välimusnõudeid. Tavaliselt ainult konkreetselt määratud täiendavad ehitisosad.
Välimusklass 1. Elu-, äri- ja büroohoonete sise- ja välispinnad, mille välimusele ja kestusele kohaldatakse kõrgeid kvaliteedinõudedi.
Välimusklass 2. Elu-, äri- ja büroohoonete sise- ja välispinnad, mille välimusele kohaldatakse tavalisi kvaliteedinõudeid.
Välimusklass 3. Pinnad, mil välimusele ja siseruumides ka siledusele kohaldatakse välimusklassist 2 madalamaid nõudeid, ning pinnad, millele ei ole võimalik teha klassist 3 paremat viimistlust.
Milline peab olema valmis viimistlus?
Päris kõike ei ole 472-leheküljelisse RYLi kirja pandud, kuid rõhutatakse, et kõiki viimistlustooteid tuleb kasutada täpselt tootja juhendis kirjas olevate instruktsioonide järgi. Toote valikul tuleb arvestada ka lubatud ebatasasusi ja viimistlusvigu.
Valmis pinda hinnatakse viimistletud pinnale omase välimuse, viimistluse katvuse ja tasasuse, pinna ühtluse ja valmis pinna dokumentides nõutud välimusklassikohasuse alusel.
Pinda hinnates tuleb arvestada terviklikkust, viimistletavale pinnale omast struktuuri, kasutatud toote omadusi ja valitud töömeetodeid. Pinda vaadeldakse nii kaugelt, et kogu värvitud pind, näiteks sein, on nähtav.
Värvi- või läikeerinevus on häiriv, kui see on nähtav üldvaatlusel tavavalguses. Üksikdefektid ei tohi eristuda tavalises päeva- või tehisvalguses, kui pinda vaadeldakse nii kaugelt, et kogu värvitud pind on nähtav.
Detaile kontrollitakse ristsuunas pooleteise meetri kauguselt. Fassaadidel on kontrollitavateks detailideks üksikud ehitisosad – välisuksed, aknad, liistud jm.
Välimusklasside 2 ja 3 pindu kontrollitakse nii, et valgus suunatakse pinnale ristsuunaliselt, vaatleja tagant. Välimusklasside E ja 1 pinnad peavad olema nõuetekohased ka siis, kui valgus langeb vaatleja suunas, küljelt või piki pinda.
Pinna ebatasasus, töövuuk, ebatäpne äärelõpetus, värvi- või läikeerinevus on häiriv, kui see on nähtav üldvaatlusel tavavalguses. Tavavalgusena mõistetakse hoone kasutustingimustele vastavat üldvalgustust, valgustites kasutatakse kasutustingimustes soovitatavat lambitüüpi ja valgustusvõimsust.
Kontrollimisel võib kasutada teisaldatavaid valgusallikaid. Valgus peab olema pinnale suunatud vaatleja tagant. Väljas mõistetakse tavavalgusena üleandmise aja päevavalgust.
Tulemust soovitatakse hinnata tööetappide kaupa. Sisemaalritööde katte värvviimistlus peab sõltuvalt klassist olema alati kattev ja üldmuljelt ühtlane ning ühtlase värvitooniga. Värvitoon ja läige peavad kõrgemas viimistlusklassis olema ühtlased ja vastama esitatud või tehtud värvi- ja läikenäidisele. Tagasihoidlikumas kvaliteediklassis on lubatud aluspinnast tulenevad läikeerisused.
Äärelõpetused peavad olema kõrgemas kvaliteediklassis täiesti täpsed, madalamas klassis valdavalt täpsed.
Kõrgem klass eeldab, et valmis pinnas ei tohi olla alusest tingitud ebatasasusi, auke, kriimustusi, kühme ega poore ning ei tohi olla töömeetodist tingitud töövuuke, liitekohti ega läikeerinevusi, ehitusaegsete kahjustuste parandusjälgi või kohtvärvimisi. Madalamas klassis on need vähesel määral lubatud.
Seinavooder (näiteks tapeet) peab olema üleni hästi kinnitunud. Selles ei tohi olla lahtisi servi, põkivuukides pragusid, rebendeid, õhumulle ega häirivaid värvierinevusi. Vuugid peavad olema sirged ja võimalikult vähemärgatavad. Äärelõpetused peavad olema täpsed ja muster peab vuukides täpselt jätkuma. Valmis pinnas ei tohi olla voodri alusest tingitud ebatasasusi. Aluses ei tohi olla auke, kriimustusi poore ega kühme. Madalam kvaliteediklass lubab mittemärgatavaid vuugivigu ja voodri alusest tingitud ebatasasusi.
Voodri välimusklassi valimisel tuleb arvestada ka pinna struktuuri, näiteks saepuit-, krohv- ja betoonpindadele ning palkidele ei ole võimalik teha kõrgema klassi viimistlust.
Hetkel kuum