Logistikud astuvad kliendi nimel võitlusse

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 22. veebruar 2016 kell 5:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Logistikud astuvad kliendi nimel võitlusse
OÜ ETS Logistics juhi Aleksander Bankiiri sõnul ei suurenda ettevõte töötajate hulka, vaid tõhustab tegevust, mis muutub efektiivsemaks juhul kui kiirus kliendi seisukohast kasvab ning kvaliteet paraneb.Foto: Andres Haabu
Logistikaettevõtted investeerivad vahenditesse, mis aitavad paremini müüa ja kliendi soove täita, sest kui kasvab müük, täituvad ka teised püstitatud eesmärgid.
Sellest hoolimata nähakse pea kohal ka musta murepilve. OÜ Burlog juhatuse liikme Üllar Burki hinnangul pärsib valitsuse kavandatav aktsiisitõus oluliselt investeeringuid ja tööjõu suurendamise võimalust ning terve logistikasektori konkurentsivõimet.
Siiski on rahvusvahelist logistikateenust pakkuv perefirma seadnud sellel aastal põhisihi kasvatada efektiivsust suunatud müügitegevusega. "Kui suudame olla müügis edukad, täituvad ka muud eesmärgid nii käibenumbrite kasvatamisel kui ka uutel eksporditurgudel laienemisel,” kommenteeris Burk, kelle sõnul ei ole efektiivsuse kasv ettevõttele ainult selle aasta eesmärk, vaid pidev ülesanne.
ASi Balti Logistika arendusjuhi Magnus Lepasalu sõnul ei ole efektiivsuse kasvu näitajad olulised ainult üksikutele ettevõtetetele, vaid logistikasektorile tervikuna. "Meil on selleks välja töötatud palju põhitegevuse mõõdikuid, mida iga päev jälgime ja millele tuginedes juhtimisotsuseid teeme,” kommenteeris Lepasalu. Oma efektiivsuse kasvatamiseks on ettevõte tõstnud sel aastal fookusesse kolm põhiküsimust: IT süsteemide arendamise, põhiprotsesside täiustamise ja töötajate koolitamise.
Maantee-, mere- ja lennutransporditeenust osutava OÜ ETS Logistics juhi Aleksander Bankiiri sõnul on nende ettevõte seadnud sihi kasvatada efektiivsust lean'i juurutamisega. "Meie eraldiseisev eesmärk ei ole personali suurendamine, vaid tegevusnäitajate parandamine. Me muutume efektiivsemaks siis, kui meie kiirus kasvab ning kvaliteet paraneb.”
Bankiir ütles, et ettevõte mõõdab tegevusnäitajaid iga päev ning vajadusel reageeritakse. Tegelikus elus tähendab see iganädalast tööprotsesside lihvimist vastavalt keskkonna muudatustele või uutele turutrendidele. "Protsess on ajas pidevalt muutuv ning peab olema maksimaalselt vastavuses reaalse tööga,” kommenteeris Bankiir.
Logistikafirmade peamised investeerimisplaanid sel aastal:
masinad
infotehnoloogilised lahendused efektiivsuse kasvatamiseks
töötajate arendamine
tööaja parem planeerimine, eesmärgiga parandada põhitegevuse kõrvalt kõrvaltegevuste efektiivsemat tätimist
uued tegijad turul plaanivad investeerida ennekõike inimressurssi
Peamised takistused investeeringute tegemiseks:
investeeringuteks vajamineva ressurssi vähesus
kütuseaktsiisi tõus võtab ettevõtetelt investeeringuteks mõeldud raha
müügitegevuse- ja tarkvarainvesteeringuteks võetavad pangalaenud nõuavad tagatisena kinnisvara
Põhisiht klientide rahulolu kasv
Balti Logistika on selleks aastaks seadnud väga kindla põhisihi: kasvatada käivet võrreldes turu keskmise tasemega kaks korda kiiremini. "Püüdleme selle poole, et muuta logistikakorraldus oma klientidele võimalikult lihtsaks. Mõõdame jooksvalt klientide rahulolu soovitusindeksiga. Eesmärk on hoida see võimalikult kõrgel tasemel,” kommenteeris Lepasalu.
Logistikalahenduste efektiivsemaks ja täpsemaks muutmine, nagu ka pidev klienditeeninduse taseme tõstmine ei ole Lepasalu sõnul seejuures ainult ühe aasta plaan, vaid ettevõtte pikaajaline strateegia. "Oleme siiamaani sellega hästi toime tulnud,” märkis ta.
Bankiiri sõnul on ETS Logistics alanud aastaks seadnud endale kaks selgelt mõõdetavat eesmärki: edendada klienditeeninduses reageerimise kiirust ja tõsta firma klientuuri suurust, kelle jaoks pakutav teenus kvalifitseerub väga heaks. "Me ei mõõda mitte kliendirahulolu, vaid seda, kellele meie teenus meeldis. Kõik ülejäänud tegevusnäitajad ning alaeesmärgid on kujundatud vastavalt eelpool nimetatud eesmärkidele,” märkis Bankiir.
Tänavustest investeeringuplaanidest rääkides tõstis Aleksander Bankiir esile ettevõtte tarkvara arendamise ehk logistikute ja raamatupidajate igapäevaste töövahendite tõhustamise. Tarkvara arendusse suunatud investeeringud on koos uute masinate soetamisega esikohal ka Burlogi logistikafirmas. Peale selle on ETS Logistics juhil Bankiiril kindel plaan investeerida tööaega.
Tarkvara arendatakse koos
Tarkvara arendus toimub Bankiiri sõnul ettevõttes regulaarselt iga aasta alguses. See tähendab, et kõik ettevõtte töötajad on kohustatud möödunud aasta töökogemuse põhjal andma tagasisidet ettevõtte tarkvara kohta. "Kõik muudatusettepanekud arutatakse üheskoos läbi ning viiakse ellu,” sõnas ta.
Tööaega investeerimine tähendab Bankiiri sõnul lisatööaja loomist ettevõtte tööprotsesside parandamiseks. Selleks, et töötajad saaksid sajaprotsendiliselt keskenduda ühe või teise probleemi juurpõhjusega tegelemisele on firmal plaan võtta kasutusele lisatöötunnid. Sest seda pole võimalik efektiivselt teha samal ajal põhitööga. "Seetõttu teemegi lisainvesteeringu n-ö tööajavälisesse tööaega,” selgitas Bankiir.
ETS Logisticsis alates 2012. aastast rakendatud lean-metoodika ja standardiseeritud töö paremaks juurutamiseks on firma oma tegemistesse kaasanud ka konsultatsiooniettevõtte Leanway OÜ, et objektiivselt näha ja hinnata puudujääke seal, kus neid ise ei osata silmata.
Lepasalu sõnul on Balti Logistika selle aasta investeeringute teravik suunatud infotehnoloogiliste lahenduste arendamisele. Ettevõtte põhiprotsesse toetavate lahenduste tõhustamise toel soovib firma kasvatada üldist efektiivsust. Selle kõrvalt eraldatakse Lepasalu sõnul raha ka inimeste arengu tarbeks. "Kindlasti jätkame investeerimist oma inimeste arengusse. Inimesed on meie peamine vara,” sõnas Lepasalu.
Noore ettevõtte väljakutsed logistikaturul
Möödunud aasta lõpus Tallinnas kontori avanud OÜ Wiima Logistics juhatuse liige Reimo Lalli sõnul on ettevõtte põhisiht tõsta efektiivsust, parandades kasutatava tarkvara tõhusust ja sidudes seda rohkem klientide ja koostööpartnerite vajadustega.
Põhieesmärgid selleks aastaks:
värvata arvestatav hulk professionaalset tööjõudu,
4PL-teenuse pakkujana on ettevõtte põhiline investeeringusiht inimressurss,
põhjaliku vedajate võrgu loomine ja koostöö usaldusväärsete vedajatega,
luua Eestisse kohalik esindus,
asetada senisest suuremat rõhku müügitööle.
Aktsiisitõus mõjutab tervet sektorit
Kuigi investeerimisplaanid on ettevõtjatel selleks aastaks klaarid, näevad nad peade kohal musta murepilve - raha, mida on Burki sõnul vähe. Burlogi puhul on välistatud ka järelmaksu võimalus. "Kui masinatesse investeerides saame kasutada liisinguid, siis käibenumbrite kasvatamisel on käibekapitali kaasamist ja investeeringuid müügitegevusse ning tarkvarasse ääretult keeruline finantseerida. Põhimure seisneb selles, et pangalaenu tagatiseks sobib ainult kinnisvara. See on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks alaline läbiv probleem,” nentis Burk.
Peale selle raskendab investeeringute tegemist valitsuse kavandatud aktsiisitõus, sest igasuguse lisakulu, mis kütusehindade tõusuga kaasneb, peavad logistikafirmad kinni maksma enda kasumi arvel. See pärsib omakorda investeeringute võimalust ja uue tööjõu värbamist. Veelgi enam, Burki sõnul teeb aktsiisitõus karuteene tervele Eesti logistikasektorile, kuna kahjustab kõikide siinsete autotranspordiettevõtete konkurentsivõimet lähiturgudel tervikuna.
Sama tõdes ka Lepasalu, kelle sõnul pole logistikafirmat, mis kütusehindade tõusust mõjutatud ei saaks. Kuna veoettevõtted otsivad alati võimalusi soodsama kütuse leidmiseks, suureneb aktsiisitõusuga sellele surve veelgi. Selle tulemusel saavutavad turul eelispositsiooni ettevõtted, kes tangivad teistes riikides.
Mis puudutab investeeringuteks mõeldud raha, siis nii Balti Logistika kui ETS Logistics on need planeerinud omakapitalist ja lisaressursside järele kätt sirutama ei hakka. "Ressursse võiks alati rohkem olla, kuid meie eelarves on igal aastal eraldatud kindel protsent investeeringuteks,” märkis Bankiir.
Tallinnasse kerkib uus laohoone
Üks Eesti suuremaid logistikaparkide arendajaid RRK Logistikapargid ehk OÜ Riigiressursside Keskus on võtnud kavasse ehitada veel sel aastal uus lao- ja tootmishoone Liiva keskusesse.
See on Tallinna kesklinnale lähim ajalooliselt tuntud lao- ja tootmishoonete piirkond, millele on hea ligi pääseda nii kesklinnast kui ka Tallinna ringteelt.
RRK Logistikaparkide uus laopind
Ehitatav hoone eristub teistest uutest ladudest kahekorruselise lahendusega, mis võimaldab üürnikele paindlikke ruumilahendusi vastavalt nende vajadustele.
Laoruumide suurus alates 900 ruutmeetrist kuni 16 000 ruutmeetrini.
Põhikorruse kõrgus 9 meetrit, nullkorruse kõrgus 4,6 meetrit.
A-energiaklassi hoone, milles kasulikku pinda kokku ligi 18 000 m².
Ehitustööde maksumus on ligi 8 miljonit eurot.
"Laoruumide puhul ongi lisaks hinnale ja ruumide seisukorrale määrav asukoht,” märkis RRK turundusjuht Jarno Sild. "Asukoht peaks olema mugav nii klientidele, koostööpartneritele kui ka töötajatele. Linnast eemal asuvate lao- ja tootmishoonete puhul on ettevõtted lisaks kõrgematele muudele transpordikuludele sageli sunnitud hakkama korraldama ka töötajate transporti,” lisas ta.
Silla sõnul kavatseb RRK Logistikapargid investeerida ka olemasolevate hoonete ja logistikaparkide parandamisse suurusjärgus 500 000 eurot. Peale selle on plaanis renoveerida hiljuti soetatud tootmishoonete kompleks Silikaltsiidi tänaval, mille tarbeks tehtav investeering on ca 1-1,5 miljonit eurot. Eesmärk on suurendada väljaüüritavat pinda ligi 30 000 ruutmeetri võrra ja alustada suuremamahulist uut väikeladude tootmise arendust (stock-office-tüüpi äripark) Telliskivi piirkonnas.
"Efektiivsust plaanime suurendada eelkõige mastaabi arvel, suurendades nii olemasolevaid parke kui ka kogupinda, mille tõttu hooldus- ja halduskulud jaguneksid suuremale pinnale,” märkis Sild. Tema sõnul mängib ruumide suuruste puhul olulist rolli paindlikkus - nii üüritava pinna vähendamise, aga ka lisaruumide juurdeüürimise võimalus. "Ettevõtte tegevuse kasvades on väga tülikas ja kulukas hakata otsima uut asukohta ja kogu oma tegevust ümber kolida. Tunduvalt mugavam ja soodsam on laieneda juba olemasolevas sisse töötatud asukohas,” sõnas Sild.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum