Esmaspäeval küsitles Financial Times 100 majandusanalüütikut ja ökonomisti ning koostas kolm võimalikku stsenaariumit juhuks, kui Suurbritannia astub EList välja: õitsev Britannia, üleminekuaeg ning täielik katastroof.
Esimest, positiivset stsenaariumit, usub vaid 8% majandusteadlastest. Selle võimaluse elluviimiseks peab Ühendkuningriik muutma migratsioonipoliitikat ning säilitama majandussidemed Euroopa Liidu ja teiste riikidega.
Teise stsenaariumi võimalikkus sõltub just sellest, kas Suurbritannia suudab kiiresti luua uusi majandussidemeid. Lühiperspektiivis kaovad investorid riigist ning see toob juurde bürokraatiat ja valitsusele lisatööd.
Kõige hirmutavam võimalus – Suurbritannia kannab suuri majandusraskusi. Esmajärjekorras kannatavad kaubandussuhted Euroopa Liiduga: vabakaubanduslepe pole enam sama mis ühisturg. Uus bürokraatia saab karmiks katsumuseks ennekõike väike- ja keskmistele äridele.
Citigrupi ökonomist Michael Saunders märgib, et lahkumine EList toob kaasa ka märgatava maksude tõusu – nõudluse ja investeeringute vähenemise tõttu pole valitsusel millegagi katta eelarve defitsiiti.
Suurbritannia EList väljaastumise üks populaarsemaid pooldajaid on Londoni linnapea Boris Johnson, kes kirjutas ajalehes Daily Telegraph avaldatud kolumnis, et väljaastumine sunnib Euroopa Liidu liidreid pakkuma Suurbritanniale paremaid tingimusi. „EL kuulab inimesi ainult siis, kui need ütlevad ei. Liitu jäämise otsust võtab Brüssel kui rohelist tuld suuremale föderaliseerimisele ja demokraatia õõnestamisele,“ kirjutas Johnson.
Uuringufirma ICM detsembri küsitluse andmeil on 42% britte ELi jäämise poolt, 40% pooldab lahkumist ning 17% pole veel oma otsust teinud.