Murueide tütarde maa, mis mahub taskusse

Eestit kui loodusturismi sihtkohta kirjeldavaid arvamuslugusid on Eduka Eesti konkursile saadetud igal aastal, kuid seekord laekus üks selline, mis Äripäeva appi palutud hindajaid ka päriselt kõnetas. Maria Jürimäe sõnastatud Estonian Hospitality programm, mis pakub välismaalastele võimalust Eestis turvaliselt matkata ja külalislahketele eestlastele aga suurepärast teenimisvõimalust, on üks ettevõtja Reet Roosi lemmikuid.

„Eesti riigi üldist arengut silmas pidades on Estonian Hospitality igatahes üks väga reaalne regionaalarengut toetav programm,“ kiidab Roos. „Eesti on eriline paik ja me peame seda endale ja seejärel teistele teadvustama. Meil on, mida näidata. Meie metsad on puhtad putukamürgist, täis marju, seeni ja ravimtaimi. Ja nende tundjaid ja korjajaid. Meil on säilinud vana looduslähedame eluviis. Kaugelt vaadatuna paistame murueide tütrekestena, igalühel oma esivanemate maalapp südame küljes.” See on Roosi sõnul Euroopas unikaalne.

Endine majandusminister, praegune riigikogulane Urve Palo (SDE) näeb Jürimäe ideedes samuti suurt potentsiaali. Palo meelest haakub see hästi mägedevallutaja Alar Siku ideega rakendada RMK matkarajad peale siseturistide teenindamise ka ekspordi, st välisturistide teenistusse. Miks mitte matkaradu rohkem kasutusse võtta ja nende ümber ettevõtlust arendada, küsib Palo. See eeldab tema sõnul head koostööd EASi, RMK ja turismiettevõtjate liitudega. „Lõpptulemusena kasvaks Eestit väisavate turistide arv ning tööd saaksid pereettevõtted väljaspool suuremaid linnu,“ resümeerib Palo.

E-demokraatia ekspert, kunagine riigikogulane Liia Hänni leiab, et Jürimäe idee on regionaalpoliitiliselt kaalukas. „Meie puutumatu loodus ja veel säilinud esivanemate oskused on ressurss, mis väärib senisest paremat pakendamist ja turustamist,“ leiab ta. „Individuaalse programmi koostamine veebis on tehtav, ent teenuse väljaarendamist ei pea kureerima ilmtingimata riik.“

Teine tähelepanu pälvinud lugu on Margus Simsoni taskusse mahtuva e-Eesti idee. „Võidutöö!“ hüüatab Reet Roos. „Eestil on ainult paar tugevust. Üks on meie (öko)keskkond ja traditsioonid, teine ja maailmas rohkem tuntud on meie e-riik.“ Roosi meelest oleme praegu oma kunagist e-edu maha mängimas. „Kümne aasta tagune positsioon on naba imetlemise käigus käest libisenud,“ nendib ta. „Riik teab niigi kõike, kasutagu seda – ja andku mulle teada et kõik on korras. Null-klikk-kontseptsioon hoiab kokku tohutult mõttetult kulutatud aega kõigi kodanike peale kokku, millest osa kindlasti jõuab meie tööviljakuse kasvu.“

Roosi sõnul võib e-Eesti parandamine tunduda kosmeetikana, ent tegelikult tooks see kaasa kvalitatiivselt uue riigikorralduse taseme, mida saaks eksportida ja millega vallutada ajalehtede esikaaned. „Meie majandust turgutaks see rohkem, kui kõik konkursil välja pakutud maksuparandused,“ on ta kindel.

Ka Liia Hänni leiab, et kriitiline vaade Eesti e-teenustele koos konstruktiivsete ettepanekutega kulub ära. Hoolimata sellest, et teema on päevakorral juba aastaid, pole ometi läbimurret sündinud. „Meenutagem kas või eelmisel aastal suurt pettumust põhjustanud riigikogu uut veebilehte. Kasutaja nõudlikkus ja tagasiside teenuste osutajatele võiks palju levinum olla.“

Pocopay asutaja Indrek Neivelti lemmik on aga just maksuettepanek: Lea Danilson-Järgi idee vähendada sotsimaalmaksu vastavuses laste arvu suurenemisega. „Paljude Eesti ja Euroopa probleemide allikas on solidaarne pensioni- ja tervishoiusüsteem,“ tähendab ta. „See idee oleks justkui tagurpidi lastetusmaks. Kuna pensioni maksavad meile tulevikus ikkagi inimesed, siis oleks õiglane, et need, kellel on lapsi vähem, maksaksid rohkem makse. Selle maksu mõju on väga pikaajaline.“ Liia Hänni tunnustab autori julgust ette võtta nii keeruline teema nagu Eesti demograafiline olukord, kuid kardab, et lastetute noorte perede 30% maksumäär võib tuua selle, et esimese laps jääb sündimata.

Hindajatele jäi silma Ahto Lobjaka Eesti Sampo ehk maailma pikim merealune tunnel, mille saaks rajada odavat laenuraha kasutades ja Soomet kaasates. „Tallinna-Helsingi tunnel tooks kasu mõlemale riigile, eriti olukorras, kus valmib RailBaltic,“ märgib Urve Palo. Koosmõju Rail Balticuga peab märkimisväärseks ka Hänni. Neivelti jaoks jäi Lobjakal aga vastamata küsimus, kes laenu tagasi maksab. „Inimeste arv ju siin hoopis kahaneb,“ tuletab ta meelde. „Samas on see kindlasti huvitavam projekt kui raudtee Euroopasse.“ Neivelt usub siiski, et praeguste madalate intresside kontekstis võib tunneli projekt hakata end ära tasuma.

Liia Hänni ja Urve Palo märgivad ära Priit Pekarevi tulumaksu taastamise idee. „Madalamad tööjõumaksud aitaksid alustavaid ja tööjõumahukaid ettevõtteid,“ lausub Palo. „Juhul kui ettevõte juba teenib kasumit, siis sellelt näiteks 15% tulumaksu maksmine ettevõtet pankrotti viiks, aga annaks võimaluse alandada ca 8% sotsiaalmaksu.“ Hänni meelest on teema oluline ja ta kiidab autori argumenteerimisoskust.

Haridusminister Jürgen Ligi (RE) avaldab tunnustust Edukale Eestile kui ideede tootmise ideele ja ideede tootjatele. "Hulk mõtteid on olnud toredad," ütleb ta. "Siiski tuleks ära märkida ka Eesti arvamusfestivalide vähem toredad ühised probleemid. Liiga sageli ülehinnatakse riigi vägevust ja rolle, ehkki alavääristama kiputakse ta tõhusust ja võimekust, sassi aetakse riik ettevõtluse, kodanikualgatuse ja erainitsiatiiviga. Ühiskonna ja majanduse probleeme arvatakse riigisektorist lähtuvat ja lahendusi seal lõppevat ning oma ideid rajatakse maksurahale, tehes seda hoopis hoolimatumalt ja kaalutlematumalt, kui maksuraha haldajal on kombeks." Sellepärast kuulub Ligi sümpaatia sellistele ideedele, mis on neist puudustest vabad.

Äripäev avaldas Eduka Eesti arvamuskonkursil raames 2015.-16. aastal 64 arvamuslugu. Esimeses kokkuvõttes pälvisid suuremat tähelepanu Priit Alamäe e-Eesti arendamise ideed ning Raivo Heina kirjutised, mis soovitavad Eestile tarku juhte ja spetsialistide valitsust.

Eduka Eesti arvamuskonkursi žürii koguneb reedel, 11. märtsil, et välja valida kuus nominenti ja kolm preemisaajat. Võitja auhind on 10 000 eurot, teise koha pälvinu saab 3000 ja kolmanda koha omanik 2000 eurot. Auhinnad on välja pannud Äripäev koos Telia, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Combimilli ja ACE Logisticsiga, kelle esindajad osalevad võitjate üle otsustamisel. Žüriisse kuulub tänavu ka Eduka Eesti kahekordne võitja Tarmo Tanilas.

Eduka Eesti võitja saab teatavaks Eduka Eesti lõpuüritusel 17. märtsil Estonia talveaias.

Maria Jürimäe

Estonian Hospitality programm pakub välismaalastele võimaluse Eestis turvaliselt matkata Eesti looduses ja osaleda põnevatel koolitustel, külalislahketele eestlastele aga suurepärast teenimisvõimalust.

Rait Kaarma

Eesti vajab kahepooluselist õiguskeskkonda, mis kaasaks endas uue majanduse õiguskeskkonna pidevat uuendust. Nn uuele majandusele kiirseadusandlus.

Ahto Lobjakas

Riigiettevõte Sampo võiks EKP rahatrükki ära kasutades ja võlakirjaturult raha kaasates Soome abiga Tallinna-Helsingi tunneli valmis ehitada, ühendades Eesti ja Soome nii majanduste kui ka ühiskondadena.

Madis Aben

Eesti võiks kaardistada oma majanduse arengupidurid USA arenguökonomisti Dani Rodriki eestvedamisel, et saavutada pikaajalist stabiilset majanduskasvu.

Kadri Seeder

Koolisüsteemi uuendamine sisemist motivatsiooni loovaks keskkonnaks ja õpetajaskonna mitmekesistamine on Eesti tulevase edu pant. Algatuseks tuleb mõista, et õpetaja on meeskonna juht. Turvaline ja mõnus keskkond on arengu eeldus.

Mihkel Kunnus

Eesti võiks kasutusele võtta piiratud kasutusvaldkonnaga isiksustatud kodanikuvaluuta (PKIK). See oleks kodanikupalga kitsendus. Täiselektrooniline ja see ei oleks konverteeritav eurodeks ega sularahaks. Sellega saaks osta ainult teatud tooteid. Ainult kodanikule.

Mait Raava

Tallinna tehnoloogiainstituudi loomine paneb aluse teaduspõhisele innovatsioonile. Sünnivad rahvusvaheliselt võimekad ettevõtted, mis tõmbavad käima kogu Eesti majanduse.

Priit Pekarev

Eesti majanduse paneks käima ja ettevõtja investeerima ettevõtte tulumaksu kehtestamine kahe erandiga: alandada tuleb sotsiaalmaksu määra või lubada kasumimaksust maha arvata osa tööjõukulusid ning lubada kasumimaksust maha arvata teadus- ja arendustegevuse kulud.

Gert Jostov

Iga suurfirma juht tahab oma piirkondliku kontori rajada kohta, mis asub mere ääres, metsa sees, kesklinnas. Tallinnal on kõik eeldused olla just selline linn.

Ivo Rull

Eesti oleks senisest märkimisväärselt edukam, kui meie riigiaparaat lõpetaks küsitava väärtusega keeldude omaloomingu ning eurokeeldude kriitikavaba impordi.

Sandra Roosna

Et Eesti oleks edukas, tuleb läbi viia inventuur avaliku sektori otsustajate seas ning pidurid kohtadelt kõrvaldada. Peaminister Taavi Rõivas tellib kõigi avaliku teenistuse otsustajate seas personaalse juhtimisoskuste auditi.

Taavi Alas

Võiksime soodustada meie soomeugri sugulasrahvaste kolimist Eestisse, kus on vähe rahvast ja vaja uusi lojaalseid inimesi.

Sulev Metsalu

Ettevõtte kasumi reinvesteerimise motiveerimiseks tuleks Eestis kehtestada astmeline tulumaks. Nii motiveerime ettevõtjaid kasumit reinvesteerima ja ettevõtlusega aktiivsemalt tegelema.

Jaak Roosaare

Jätad suitsetamise maha ja paned raha kasvama. Ah sa ei suitseta? No siis investeerid näiteks õlle- või koogiraha.

Tõnn Talpsepp

Eesti ühiskonda ja majandust puudutavate andmete avalikkus ja ristkasutus võimaldaks kõik otsused paremini läbi kaaluda ja ka katsetada nt uusi maksumudeleid. Andmepõhiseks otsustamiseks teeme ühiskonda ja majandust puudutavad andmed vabalt kättesaadavaks.

Janno Joona

Meil on vaja personaalset meditsiini. Selleks on vaja online-keskkonda, kust inimene saab jälgida, kuidas muutused elus on tema tervisenäitajaid parandanud.

Margus Simson

E-riik peaks olema lausa äärmuslikult lihtne ja nähtamatu ning mahtuma igaühe taskusse. Riigi kasutajakogemus peab olema nähtamatu, aga looma turvatunde. Riigi teenuste aluseks on inimese vajadused. Riik on kättesaadav võimalikult ühest kohast. Vaja on vaid väikesi seadusemuudatusi ja IT-lahendust.

Lea Danilson-Järg

Kahaneva sotsiaalmaksu rakendamine sõltuvalt laste arvust võimaldaks maksusüsteemi kaudu suurendada kolme ja enama lapsega perede arvu.  

Kaire Uusen

Eestlaste ja eesti keele väärtustamine. Infrastruktuur ja “kohustuslik” äritegevus ka äärealadele. Eesti aktiivne turundamine ja enda “suuremaks” tegemine. Maksusoodustused ettevõtetele ja pikaajaliste eesmärkide seadmine. Igasse elumajja kraanivesi.