Kindlustuskelmid on muutunud aktiivsemaks

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on Eesti majanduse jätkuv jahtumine kaasa toonud kindlustuskelmuste arvu suurenemise. "Kui 2014. aastal deklareerisid kindlustusandjad 339 kindlustuskelmuse juhtumit, siis eelmisel aastal oli see arv juba 380,“ ütles ta.

Tema sõnul teeb enim muret rahalises mõttes väikeste kindlustuskelmuste järsk sagenemine: alla 1000euroseks kelmuseks liigitatavate kahjunõuete sagedus on aastaga suurenenud üle 40%.

Kõige sagedamini üritati petta liiklusõnnetust lavastades – kahjuavalduses deklareeritud liiklusõnnetust kas ei toimunud või siis erinesid juhtumi üksikasjad oluliselt avaldatust.

Piirsalu hoiatab, et kindlustuskelmus on vargus, mis sisult ei erine mis tahes muust vargusest.

Euroopa kindlustusseltside assotsiatsiooni Insurance Europe andmetel on kindlustuskelmuste osatähtsus kindlustuse kahjunõuete kogusummas umbes 10%. Eestis see suhe nii suur ei ole, ulatudes 1,5%-le. „Eesti e-riigil põhinev finantssüsteem vähendab märgatavalt kindlustuspettuste võimalusi,“ kommenteeris Piirsalu.

Eesti Kindlustusseltside Liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on liidu liikmed ning ühendus on Euroopa kindlustusandjate ühenduse Insurance Europe liige.