Taavi Veskimägi ei taha kõiki lahinguid võita

Artikkel

- Uudised
- Andres Kärssin
- 28. aprill 2016 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taavi Veskimägi ei taha kõiki lahinguid võita
Taavi VeskimägiFoto: Andres Haabu
"Oleks mul 28aastaselt rahandusministrina olnud praegune kogemus, oleks teinud palju asju teisiti," ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Kui küsida Taavi Veskimäe käest, mis ta arvab eelmise aasta lõpus ühe uuringu tulemusel talle omistatud Eesti mõjukaima riigiteenri tiitlist, siis ta lihtsalt muigab selle peale. Veskimäel on kahtlemata nii mõju kui ka võimu, kuid sellest ei piisa, et olla hea juht. Pigem on vaja mitmekülgseid kogemusi.
Veskimäe sõnul on ta kogemuste lisandudes üha enam hakanud mõistma šoti filosoofi ja kirjaniku Thomas Carlyle’i öeldut, et kogemus võtab küll kole kõrget tasu, kuid õpetab nagu ei keegi muu. Samas ainult minevikust õppimisest ei piisa. „Oluline ei ole kogemus, vaid kuidas juht suudab kogemust mõtestada. Mina näen liidri ülesandena suuta sisuliselt reaalajas määratleda, millises äris ollakse, millises mitte. Nende valikute tegemine tugineb paljuski mõtestatud kogemusele ja ärikeskkonnas toimuvate trendide mõistmisele.“
Eleringi juht Taavi Veskimägi esineb 19.-20. mail 2016 Pärnu Juhtimiskonverentsil „Juht kui õpetaja“ ettekandega „Elada tões“. Tema eesmärk on rääkida juhi kui õpetaja rollist läbi eeskuju. See on praktiku reflektsioon, kuidas leida tee juhi ametikohaga kaasuvast formaalsest võimust keelata ja käskida, sisulise, inimese enda kogemustele, teadmistele ja oskustele põhineva autoriteedini meeskonnas.
Vaata Pärnu Juhtimiskonverentsi programmi ja registreeru SIIN.
Taavi situatsiooninutikuse mudel
Veskimägi peab oma eeliseks seda, et tal on viimase 20 aasta jooksul saanud tegutseda juhina avalikus sektoris, erasektoris ja ka kolmandas sektoris. „Erinevate sektorite inimesed räägivad erinevat keelt, erinevad on tavad ja kombed. Sealt on võimalik võtta välja see parim sünergia.“
Ta meenutab, et alustas rahandusministeeriumi osakonna juhatajana, kui oli teise kursuse üliõpilane. Toona, 1990. aastate keskpaigas, oli see täiesti tavaline. "Oleks mul 28aastaselt rahandusministrina olnud praegune kogemus, oleks teinud palju asju teisiti," ütleb ta. Veskimägi sõnul tahavad noored kõiki lahinguid võita, kuid alati ei saa ega tohigi võita. Tuleb lasta ka teistel võita.
Kui keegi võidab liiga palju, siis ilmselgelt tekib sellele jõule ka vastujõud. „Ka minus on tohutu hulk sellist sisemist energiat, mida nimetatakse hunt it down and kill it–intensiivsuseks, ent olen aja jooksul üha enam proovinud käituda tasakaalustatult. Olen isegi koostanud endale Taavi situatsiooninutikuse mudeli selle saavutamiseks.“
Noored ja vanad
Veskimägi rõhutab, et juht ei saa mängida kedagi, kes ta pole. "Ei saa etendada ühte rolli kella kaheksast viieni, et seejärel olla keegi teine. Esiteks ei ole see võimalik, sest juhi töö on 24/7. Mitme rolli etendamine on väsitav ja toob varem või hiljem kaasa rollide konflikti. Hea juht on autentne ja siiras. See ei ole tingimuslik, vaid absoluutne juhtimise nõue.“
Veskimägi nentis, et kui temaealised suudavad vajadusel nii-öelda maski ette panna, siis uue põlvkonna noored seda enam ei tee. "Neil pole seda vaja olnud või see pole neile loomuomane. Vaadates sotsiaalmeediat – inimesed jagavad meie põlvkonna jaoks isiklikku elusfääri kuuluvat infot ilma mingisuguse probleemita."
Teine uus mõõde ettevõtluses on rahvusvahelisus. Kui pärast Eesti taasiseseisvumist tegutsesid siinsed ettevõtted Eesti ning parimal juhul Balti kultuuriruumis, siis nüüd käib majandustegevus üle piiride paljukultuurilises maailmas. „See on toonud ja seadnud hoopis teised väljakutsed inimeste oskustele. See tekitab veelgi rohkem vajadust olla inimeste inimene, sest suhtlus käib ikkagi inimeste vahel.“
Eleringist sai sel aastal gaasi ülekandevõrgu omanik ning nüüd tuleb juhil kaks täiesti erinevat organisatsioonikultuuri ühte jalga käima panna. „Nüüd on ääretult oluline, kuidas meil siin Eleringis asju tehakse, mis on need tavad ja kombed. Kogemus aitab juhil neid relsse õigesti paika saada.“
Põlvkondadevahelised erinevused paistavad Veskimäele ettevõtte juhina hästi silma. Eleringis on ametis palju kogenud vanema põlvkonna insenere, kes harjunud konkreetse tööajaga. Samas noorte jaoks on paindlik tööaeg absoluutne väärtus, märgib Veskimägi. Kuidas panna vanem põlvkond ja noorem põlvkond ühe tiimina kokku töötama?
Teine kokkupõrkekoht on kontorikorraldus – vanem põlvkond on harjunud kabinetisüsteemiga ja avatud kontor tekitab neis Veskimäe sõnul tohutut stressi. Nooremate inimeste jaoks on seevastu loomulik, et sa saad suhelda teistega kogu aeg. Kuidas leida kompromiss?
Kuivõrd kasutab tänapäeva tippjuht oma töös raamatutarkusi ning kui palju tegutseb oma parima teadmise ja kogemuse põhjal?
„On nii ja naa,“ tõdeb Veskimägi. Ta viitab John Kotteri kaheksasammulisele muutuste juhtimise mudelile, mida kirjeldatakse raamatus "Leading Change“. „Soovitan selle kohta aga lugeda raamatut „Our Iceberg Is Melting“. Raamat kirjeldab neid kaheksat sammu ühe pingviinikoloonia näite najal, kes jäämäe sulades peab ümber asuma mujale.Sama mudel oli puhtalt mudel, mille alusel me gaasi põhivõrgu eraldamise ja ostu tegime.Samas on ka teistpidi näiteid, arendame hetkel energia tarbimise info jagamise platvormi Estfeed. Tegime selle ärimudeli puhtalt Arnoldo Haxi raamatus lahti kirjutatud Delta mudeli järgi.“
Taavi Veskimägi räägib, et mida erinevamatest inimestest tiimid koosnevad, seda tugevamad need tegelikult on. Sama põhimõte kehtib ka ettevõtte juhatuse kohta. „Eleringi juhatuses on kolm inimest. Me oleme kõik väga erinevad inimesed – see on olnud mu taotlus, et langetada tasakaalus otsuseid. Sellistel tiimidel võtab otsuseni jõudmine kauem aega, kuid otsuse kvaliteet on parem. Kõige suurem viga juhina on moodustada meeskondasid, kus kõik inimesed on sinu nägu. Sa ei vaja teist iseennast oma tiimis, see ei anna lisaväärtust.“
Koosoleku ajal Twitteris ei käi
„Mõni aeg tagasi kiitsime heaks Eleringi laiendatud juhatuse koosolekute hea tava. Kõik kõrvalised segajad takistasid inimeste keskendumist arutelu all olevatele küsimustele. See pole ainult Eleringi probleem, sama kehtib näiteks ka valitsuse istungite kohta – inimesed tegelevad koosolekute ajal kõige muuga. Kui nad vaatavad Twitteri sõnumeid või loevad ajalehte või teevad muud tööd, siis on selge, et nad pole kohal. Me leppisime omavahel Eleringi laiendatud juhatuses kokku reeglid, et kui kokku tuleme, siis me väärtustame ka teineteise aega.“
Veskimäe aega väärtustades saab läbi ka meie vestluseks mõeldud 45 minutit.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Taavi Veskimägi
- ELERING AS
Hetkel kuum