Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuhu laps tööle saata?

Foto: Scanpix/margus Ansu

Hoolimata mitmetest piirangutest ja tööandjate hirmust on alaealistel mitmeid võimalusi suveks töökoht leida. Tuleb vaid teada, millal ja kust otsida.

Töötukassa teenuste osakonna juhataja asetäitja Imbi Musta sõnul on parim aeg suveks tööd leida märtsist maikuu lõpuni. Just sel ajal värbavad ettevõtted endale hooajatöötajaid ja kuigi tööandjad ei suuna tihti oma tööpakkumisi õpilastele, sobiksid Musta sõnul paljud neist ka noortele. Ka töötukassa kaudu otsitakse hooajatöötajaid, ent kui paljud ettevõtted on valmis noori värbama sõltub tööülesannetest ja -tingimustest. Samuti sõltub palju sellest, kas tööandjal on võimalusi tagada varasema töökogemuseta noorele piisavalt juhendamist.

Tihtipeale leiab noor tööd mitte töökuulutuse, vaid tutvuste kaudu, sest erialast ettevalmistust mittevajavatele töödele otsitakse sageli puhkuseasendajaid just tuttavate hulgast. Must lisas, et kuigi on keeruline hinnata, kui palju noori töötab koolivaheajal mustalt, tuleb seda aeg-ajalt ette küll. Must lisas, et töötades ilma töölepinguta või sellega mitte piisavalt tutvudes võib nooruk end ükshetk leida olukorrast, kus palk või töö ei vasta alguses kokkulepitule. „Sedasi võib hiljem olla väga keeruline õigust jalule seada,“ ütles ta.

Kuhu ja kuidas saab alaealine tööd?
Küsi sõpradelt, tuttavatelt, vanematelt.
Sõelu tööportaalide, ajalehtede ja sotsiaalmeedia kuulutusi.
Pane end kevadel kirja töömalevasse.
Küsi otse ettevõttest.
Parim aeg suvise töö leidmiseks on märts-mai.
Üldjuhul tohivad alaealised teha kergeid töid, nt marjade ja puuviljade korjamine, kaupade lahti pakkimine või riiulile asetamine, suveniiride valmistamine, puhastus- või koristustööd ning kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd.
Tööleping tuleks kindlasti sõlmida kirjalikult ning selle sõlmimiseks tuleb lisaks alaealisele küsida ka tema vanema/seadusliku esindaja nõusolekut.
Allikas: SA Innove

Rajaleidja aitab teele

Üks võimalus suveks sobiv töökoht leida on pöörduda SA Innove Rajaleidja poole, kes pakub karjääri- ja õppenõustamisteenust. Rajaleidjal on igas maakonnas keskused, kuhu tööd otsiv noor saab pöörduda.

Pärnumaa Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist Kätlin Aadamsoo rääkis, et nad aitavad noortel nii sobiva töökoha leidmisel, kandideerimisdokumentide koostamisel ja ka tööintervjuuks valmistumisel.

Pärnumaa noored leiavad pakkumisi Pärnu noorte infoportaalist. Sealsete kuulutuste järgi pakutakse noortele enim tööd teenindusvaldkonnas, kuid töökohti leidub ka koka või abikoka ja seikluspargi instruktori ametikohale.

Aadamsoo rääkis, et tööd otsides tasub kindlasti silm peal hoida erinevatel portaalidel, ajalehtedel ning sotsiaalmeedial. Töösoovist tasuks rääkida ka sõpradele, tuttavatele ja vanematele.

„Noored, kes soovivad tööd leida, olgu julged, hakkajad, aktiivsed ning eitava vastuse korral ei tohiks kindlasti otsingutest loobuda,“ rääkis Aadamsoo. Ta lisas, et kui tekib lootusetuse tunne, siis tasub uuesti pöörduda karjäärispetsialisti poole, kes aitab edasi mõelda, kui mingid variandid ei toiminud.

Aadamsoo lisas, et suvist töökohta tasub otsima hakata võimalikult vara, parimaks ajaks selleks peab ta aprilli lõppu või mai algust. Kui aga suveks töölemineku soov on tekkinud hiljem ja avalikke kuulutusi enam ei leia, soovitab Aadamsoo noortel pöörduda otse ettevõtete poole.

Noored teevad rohkem vabatahtlikku tööd

Kui vabatahtliku töö tegijate hulk on aastate jooksul suviti kahanenud, siis noorte puhul on trend olnud pigem tõusev, rääkis töötukassa teenuste osakonna peaspetsialist Kaia Savisto.

Samas ei anna see Savisto sõnul alust arvata, et noorte tööjõudu kuidagi vabatahtliku teenuse kaudu ära kasutataks. Töötukassa teeb vabatahtliku töö teenuse pakkujatega lepingu, kus on kirjas, millistel tingimustel vabatahtlikku tööd korraldatakse. „Noorele on vabatahtlik töö väga väärtuslik kogemus, mida oma CVs esitleda,“ ütles Savisto. Ta lisas, et töötukassa jälgib, et noort ei kasutataks selle töö tegemiseks, milleks on ette nähtud palgatööjõud, ja et teenus täidaks oma eesmärgi arendada töötu sotsiaalseid oskusi ja suhteid, soodustada tema tööle saamist ja valmistada teda ette tööeluks.

Savisto lisas, et pärast töötajate registri rakendumist pole töötukassa tuvastanud, et oluline hulk nende kliente oleks vabatahtlikena tööle registreeritud. Kahtluse korral täpsustab töötukassa maksuametiga ja otsustab, kas vabatahtlikuna registreeritud isikul on õigus olla töötuna registreeritud või mitte.