Turvatehnika varsti mehest parem

Eelmisel aastal kasvatas turvaturu liidripositsiooni 51%-le G4S Eesti. „Käibe tõus on tulnud stabiilselt nii kodu kui ka ärivalve segmendi kasvust, aga ka turvasüsteemide paigaldusest kõikides segmentides,“ kommenteeris G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu. „Kuna AS G4S Eesti bilanss on tugev, siis oleme aastaid pakkunud valveseadmeid ka rendituna, mis on olnud meie klientidele kindlasti tõhusaks alternatiiviks turvasüsteemide soetamisel ja kaasajastamisel.“

G4Si strateegiline eesmärk on tema sõnul jätkuvalt kasvada kiiremini kui turvaturg. „Näeme oma võimalusi teenuste laiendamises koduvalve puhul ning selges eristumises parema teenuse kvaliteedi ja innovatsiooniga,“ lausus Sarapuu.

ASi G4S Eesti tehnilise valve ja turvatehnika paigalduse käive on viimasel kolmel aastal kasvanud 4–6% aastas, moodustades praegu umbes poole ettevõtte käibest. Sarapuu sõnul muutuvad tehnoloogia arenguga ka turvalahendused nutikamaks. „Kaasaegseid turvalahendusi saab kasutada oluliste äriprotsesside jälgimiseks. Liikumist, temperatuuri kõikumist, heli analüüsivad turvaseadmed oskavad ennetavalt märku anda, kui näiteks tootmisprotsessis peaks tõrkeid tekkima,“ rääkis Sarapuu. „Nii on võimalik ära hoida oluliselt suurem kahju kui mõne tööriista varastamine. Selliste lahenduste pakkumine eeldab turvaettevõttelt arendusvõimekust ja ressurssi, aga ka süsteemset turu tagasiside analüüsi, et mõista kliendi vajadusi.“

Sõõrumaa tegutseb ikka

Valveteenuste turul käibe poolest teisel kohal, omades 21,1% turust, on ettevõtja Urmas Sõõrumaale kuuluv USS Security. Mullu kirjutas Äripäev, et Sõõrumaa plaanib oma ettevõtte müüa Mark Lutsule. Äriregistri järgi aga ei ole sellist tehingut toimunud, vaid oma osaluse Sõõrumaa ettevõttes müüs hoopis Pristis AS. Alates oktoobrist kuulub äriregistri järgi 60% USS Securityst ettevõttele Silveriline Invest OÜ, kelle suuromanik on Urmas Sõõrumaa, 40% USS Securityst kuulub Mart Securities OÜ-le, mille omanik on Mark Luts. „Praegu olen omanik ja nii on, vastavalt niimoodi ka käitun“ lausus Sõõrumaa. „Esialgu ka nii jääb.“

Ettevõttel läheb Sõõrumaa sõnul stabiilselt tõusvas joones. „Turg on imeväike ja suuri imesid juhtuda ei saa, aga midagi hullu ka pole,“ tõdes ta. „Tuleb vaadata lahtiste silmadega ja minna maailmatrendidega kaasa.“

Suurim käibe kasvataja kasvab kõigis valdkondades

Suurima kasvu võrreldes eelneva perioodiga tegi Viking Security AS, kellele kuulub 6,4% turust „Kasvu taga on edukas tegutsemine kõigis valdkondades, ettevõtete ostmine ja seeläbi täiendava sünergia saamine,“ ütles Viking Security juhatuse esimees Tannar Tiitsar.

Viking Security vahetas 2014. aasta teisel poolel omanikku, millel oli Tiitsari sõnulpositiivne mõju. Tallinna Kaubamaja ASi tütarettevõte Topsec Turvateenused OÜ omandas septembris 2014 sada protsenti Viking Security ASi aktsiatest. „Ettevõtete ostmine ja edukas liitmine on omanud igati positiivset mõju kõigi tegevusvaldkondade kasvule,“ tõdes Tiitsar.

Käivet kasvatab tema sõnul klientide usaldus ja heade lahenduste pakkumine ning seeläbi sammhaaval edasiliikumine. „Kiirelt kasvavana tooksin välja videovalveteenused ja klassikalistest turvateenustest erineva inventeerimisteenuse – pakume nimelt klientidele täies mahus inventuuride teenust,“ lausus Tiitsar.

Trend on tema sõnul selgelt efektiivsete kombineeritud teenuste kasvu suunas, kus kasutatakse rohkem tehnilisi lahendusi, mis nõuavad vähem tööjõudu. „Meie eesmärk on kasvada kõigis oma tegevusvaldkondades ja arendada lisaks uusi suundi,“ märkis ta.

Käibe poolest kolmandal kohal, 10,8% turust, oleva Securitas Eesti ASi tegevjuhi Raimo Heinami sõnul ei õnnestu käivet millegi arvel suurendada. „Kasvu on taganud klientide turvaküsimuste terviklik ja põhjalik, kuid samas optimaalne lahendamine ning loomulikult tublid Securitase töötajad,“ ütles Heinam. Selle aasta eesmärk on varasemast suurem kasv.

Erinevad tehnilise valve teenused moodustavad Securitase turvateenuste käibest 35%, kogukäibest 28%. „Traditsioonilise tehnilise valve portfellis suuri muutusi ei ole. Pigem väike langus seoses tiheda konkurentsi ja hinnasurvega,“ ütles Heinam. „Portfelli kasvu toetavad videovalveteenused ja kompleksturvalahendused, kus kliendi turvavajadusi lahendatakse terviklikult.“ Selles valdkonnas ootab ettevõtte ka keskmisest suuremat kasvu.

Tööjõupuudus suur väljakutse

Turvateenuse osutajatele on suur väljakutse turvatöö väärtuse tõstmine ja turvatöö eest õiglase tasu maksmine, et rasket tööd tegevatele töötajatele inimväärset töötasu võimaldada.

„Tööjõupuudus on suur väljakutse, mille leevendamiseks lihtsaid lahendusi ei ole,“ lausus Securitas Eesti ASi tegevjuht Raimo Heinam. „Tööjõupuudus ei puuduta ainult turvatöötajaid, vaid ka turvatehnikuid ja spetsialiste, kellel järelkasvu kahjuks koolidest sisuliselt ei tule.“

Suhteliselt hästi toimib uute töötajate värbamine tema sõnul oma töötajate soovituste kaudu. „Lisaks pöörduvad meile tagasi meie endised töötajad, kes vahepeal ettevõttest lahkusid,“ lausus Heinam. Suurem väljakutse töötajate leidmisel on tema sõnul tööst tõeliselt huvitatud töötajate leidmine.

Viking Security kasutab värbamiseks kõiki võimalikke kanaleid. „Kindlasti päris palju ka eksperimenteerime, et töötada välja parimad viisid endale sobiva tööjõu leidmiseks,“ ütles Viking Security juhatuse esimees Tiitsar Tannar. „Üks olulisemaid ja paremini toimivaid kanaleid on meie enda töötajad, kes soovitavad tööle oma sõpru ja tuttavaid.“

G4S Eesti juht Priit Sarapuu tõdes, et töötajaid on iga aastaga aina raskem leida. „Töötuse määr on väga madal, Harjumaal on see vaid 3,3%, mis tähendab, et peame värbama eelkõige inimesi, kes juba kuskil töötavad. Iga kuu õnnestub meil leida umbes 40 uut inimest,“ lausus ta. 

Värbamise teeb keerulisemaks tema sõnul turvasektori madal maine. „Ettevõttena ja ETELi liikmena panustame turvateenuse kvaliteeti, sh turvatöö huvitavamaks muutmisesse, kuid selle nimel on veel kõvasti tööd teha,“ tõdes Sarapuu. „G4S eeldab turvatöötajalt peale erialase pädevuse ka teenindusoskust, suhtlemisvalmidust, aktiivsust ja seda parema kliendirahulolu nimel.“ Värbamisele seab tema sõnul piiranguid ka nõue, et tööle saab võtta ainult seadusega nõutud B2 tasemel eesti keele oskajaid. „Eriti on „keeleprobleemi“ tunda viimasel ajal – inimesed räägivad eesti keelt, aga puudub vastava oskuse tunnistus,“ märkis ta.

Kuna värvata on aina keerulisem, siis Sarapuu sõnul pingutab ettevõte oma töötajate hoidmise nimel – investeerime koolitamisse ja tõstame palka. „Samuti oleme kasutusele võtnud tehnoloogilisi uuendusi, mis aitavad töötajat, muudavad ettevõtte efektiivsemaks ja tagavad kliendile kvaliteetsema teenuse,“ selgitas ta. „Lisaks panustame töötajate tervisesse, pakkudes soodustusi sportimiseks, motiveerides kolleege rohkem liikuma ja korraldades ühiseid tervisespordi üritusi.“

Selle kõige tulemusel on tema sõnul G4S tööjõu voolavuse numbrid viimasel kolmel aastal märkimisväärselt vähenenud. ETELi andmetel on G4Sil tööjõu voolavus turvaettevõtetest kõige väiksem. Möödunud aasta lõpu seisuga oli see 28%. Meie viimaste andmete järgi on voolavuse protsent kahanenud veelgi – 20% peale.